Eri loomaliikidel on silmi igaks elujuhtumiks
Miski ei jää loomariigi esindajate teraste, kõike märkavate ja ometi väga erinevate silmade eest varjule, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Kiilil on 30 000 silma
Kiil on võimeline lendama peaaegu kiirusega 100 km/h. Enda ümber toimuvast ülevaate saamiseks on kiilil putukamaailma kõige paremini arenenud silmad.
Suured liitsilmad võtavad suure osa kiili peast enda alla ja annavad putukale parima võimaliku nägemisvõime. Kiili liitsilm võib koosneda kuni 30 000 väikesest osasilmast.
Rekordarv silmi annab kiilile putukamaailma teravaima nägemise. Ja seda läheb tal ka vaja! Kuna kiil on putukamaailma üks kiiremaid lendajaid ning kiirel lennul on tal vaja saaki näha ja tabada, peavadki tal olema sellised silmad, mis on eriliselt terased.
Kiili silmad on just selliseks ülesandeks täiuslikult välja arenenud. Liitsilma suur eelis on, et see püüab kinni pisimagi liikumise. Pilt, mida kiil näeb, on moodustunud ligi kümnetest tuhandetest väikestest piltidest, ja kui miski kas või õige pisut end ühel neist pildikestest liigutab, siis kiilile sellest piisab.
Kõigele lisaks on kiili pea kehaga ühendatud peenikese kaelaga, mis annab peale suure liikuvuse, ning nii ei ole kiili vaateväljal üldse pimenurki.
Suured silmad võimaldavad kandlasel öösiti hästi näha
Indoneesia saartel elav tontkandlane on pisike, ainult 10–15 cm pikkune, ent varustatud võimsa nägemisaparaadiga.
Selle loomakese silmade läbimõõt võib olla koguni 2 cm ja silmad võtavad enda alla suurema osa loomakese peapinnast. Ta ei saa silmi pöörata, sest koljuluus pole lihtsalt silmi pööravatele lihastele ruumi.
Suured silmad on välja kujunenud seoses loomakese öise eluviisiga. Mida suurem on silm, seda rohkem püüab see kinni ööpimeduses hajunud valgust ja nii näeb loom öösel sama hästi kui teised päeval.
Iseäranis suured silmad tähendavad samas seda, et suur osa tema ajust tegelebki peamiselt nägemismuljete töötlemisega.
Loe erinevate loomaliikide ainulaadsete omadustega silmadest lähemalt juuli Imelisest Teadusest!
