Miks nii paljud veebikohad sunnivad sind sisse logima?

Oled kindlasti tähele pannud, et veebis surfates kohtab tihti soovitust või lausa nõuet kuhugi keskkonda sisse logida, sest saidid nõuavad seda üsna maialt?

Mõnikord on see mõistetav, sest veebikoht tahab pakutava sisu eest oma õiglast tasu (nt Delfi), mõnikord paneb sisselogimisnõue aga suisa pead kratsima. Miks seda nõuet üldse nii tihti kohtab, eriti nutiseadmel?

Sellel on mitu põhjust. Esiteks loomulikult see, et äpisisesed brauserid ei jaga omavahel kasutaja sisselogimisandmeid.

Igal äpil nagu Facebook, mis pakub võimalust oma keskkonnast lingi kaudu mingile võõrale saidile liikuda, on omad küpsised (ingl cookies) ja sisselogimisolek (protsessi, tehingu või seadistuse jooksev või viimane teadaolev seisund; ingl state).

See tähendab, et kui klõpsad Facebookis lingile, mis viib maksumüüri taga olevale artiklile ja logid lugemiseks sisse, siis sa oled ainult sisse loginud artiklit pakkuvale saidile Facebooki keskkonnas. Mitte mujal keskkonnas või brauseris.

Nii Google kui ka Apple pakuvad oma nutiseadmetel tarkvaraarendajatele võimalust pidevat sisselogimist vähendada kindlate tehnoloogiate abil, aga tavaliselt veebisaidid neid väga ei kasuta. Seni.

Arvutil kirjeldatud probleemi pigem pole, sest sa logid kõikjale sisse sama brauseriga.

Vajadus pidevalt aina uuesti sisse logida tekib ka seetõttu, et paljud veebikohad logivad sind ise välja, kui nende keskkonnas teatud aja jooksul midagi ei tee või lihtsalt lahkud. See on mõistlik turvataktika, kui sait on seotud näiteks su pangakonto, krediitkaardi-andmetega või üldse tundliku isikliku infoga.

Kolmandaks suurendab sisselogimiste arvu see, kui sa brauseris küpsised kustutad – need on pisi-tekstifailid, mis luuakse saidil muuhulgas selle meenutamiseks, et oled sisse loginud. Nii et kui pidev sisselogimine on tüütu, ära oma brauseri "küpsisekogu" puutu.

Üks viis elu lihtsamaks muuta on veel: paroolihaldurid. Need on rakendused, mis jätavad su sisestatud sisselogimisandmed meelde ja võivad neid automaatselt õigesse kohta sisestada. Sisselogimist pead alustama ikka ise, aga ülejäänud tippimine jääb ära.

Paroolihaldurid teevad kergemaks ka tugevate paroolide loomise, mis on piisavalt pikad ja sisaldavad piisavalt eri tähemärke (tähed, numbrid, erimärgid vm). Tuntud paroolihaldurid on näiteks LastPass ja 1Password, aga selline leidub ka nt Chrome’i brauseris endas.