Peamised põhjused, mis kärbivad koduinterneti kiirust
Kuna interneti kiirusega seotud küsimusi tekib pidevalt, reastas Telia tehniline tugi peamised põhjused, miks võib koduse püsiinterneti kiirus jääda oodatust tagasihoidlikumaks ning kuidas ühenduse kiirust parandada.
VANANENUD SEADMED
Seadmetega juba on paraku nii, et aja möödudes kipuvad need vananema ega suuda toetada kõiki funktsioone, mis käivad kaasas tehnoloogia kiire arenguga. Nii, nagu vahetatakse teatud aja jooksul välja oma nutitelefon, teler või auto, tuleb seda paratamatult teha ka koduse ruuteri või digiboksiga.
Just ruuteril on koduse interneti kvaliteedis kandev roll. Probleem on aga selles, et mitmed vanema generatsiooni ruutereid ei suuda edastada tänapäevaseid internetikiirusi.
Nii võibki juhtuda, et kuigi koju on tellitud pakett, mis kirjade järgi võimaldab üles- ja allalaadimist näiteks kuni 500 Mbit/s, suudab ruuter sellest reaalselt välja pigistada vaid viiendiku ehk ca 100 Mbit/s.
Soovitus: veenduge enne uue internetipaketi tellimist, et kodune ruuter toetab kõrgemaid kiirusi. Selle kohta saab alati nõu küsida teenusepakkujalt.
WIFI-VÕRK JA SELLE ERIPÄRAD
Enamik inimesi eelistab kodus internetti tarbida wifi võrgu teel, kuna see on mugav ja kaablivaba. Samas võib see mugavus ja vabadus tulla teatava hinnaga, mis väljendub wifi võrgu kvaliteedis. Alustuseks peaks pöörama tähelepanu ruuteri asukohale ja asendile.
1) Ruuteri asend
Näiteks Inteno ruuterid DG200 ja DG301 asetatakse enamasti horisontaalselt riiulile või kapile. Kuid on ka näiteid, et ruuter kinnitatakse seinale.
Samas peab teadma, et ruuteri sees on ringantenn, mistõttu võib sõltuvalt ruuteri asukohast tekkida olukord, kus näiteks kõrvaltoas ja teise korruse toas on levi hea, aga ruuterist tahapoole jäävas ruumis mitte. Inteno DG400P ja Genexise ruuterid on aga seevastu mõeldud kasutamiseks püstises asendis, mistõttu nad ka levivad teisiti.
Soovitus: kui tunnete, et wifi kvaliteet jätab soovida, proovige muuta ruuteri asendit.
2) Ruuteri asukoht
Wifi levikule ja kvaliteedile avaldab olulist mõju ka ruuteri asukoht. Kuna see on vilkuvate tuledega elektroonikaseade, eelistavad paljud selle silma alt ära panna. Nii pannakse ruutereid esikukappi, teleri taha, nõrkvoolukilpi, mõnda olmeruumi jm.
Wifi kasutamine toimub seevastu aga just eluruumides. Seega on loetletud kohtade puhul wifi levik juba mõnevõrra takistatud, millest tekivad internetiühenduse katkemised ja kiiruseprobleemid.
Ka ruuteri teiste elektroonikaseadmete taha paigutamine pole hea mõte, sest kõik sellised seadmed mõjutavad wifi levimist.
Nii on esinenud mitmeid juhtumeid, kus telerit tööle pannes kaob wifi ühendus ning selle põhjus on just teleri taha peidetud ruuter. Ruuter ei tohiks paikneda ka kõlarite peal ja/või taga ega näiteks mikrolaineahju läheduses.
Soovitus: kui tunnete, et wifi kvaliteet jätab soovida, proovige muuta ruuteri asukohta.
3) Teised wifi-võrgud
Lisaks ruuteri asendile ja asukohale tuleks üle vaadata teised wifi-võrgud, mis läheduses levivad. Mida tugevam on kellegi teise wifi, mis levib teie wifi levialas, seda suurem võimalus on ka murede tekkeks nagu ühenduse katkemine ja kiiruselangus.
Üks võimalus tuvastamaks, kas ruuter on õiges kohas (levikontroll) ning kas teisi wifi võrke on näha ja mis kanalitel need asuvad, on kasutada nutitelefoni abi. Laadides telefoni äpi WiFi Analyzer, saab sellega kodus ringi liikuda ning kontrollida, kui hea on levi erinevates ruumides, kui palju on teisi võrke ja millistel kanalitel need levivad.
Selle põhjal saab siis juba teha vastavad muudatused nii seadme asukoha, asendi kui wifi kanali vaates. Kui siiski selgub, et wifi lihtsalt ei levi kõikidesse ruumidesse, tuleb kasutusele võtta lisaseadmed.
Suuremate elamute puhul on hea lahendus näiteks Telia Premium WiFi, mille puhul lülitatakse välja olemasoleva ruuteri wifi ning elamusse paigaldatakse Airties wifi seadmed, mis ka omavahel suhtlevad ja andmeid edastavad.
KODUNE KAABELDUS
Esmalt tasuks kontrollida, et kodus sisevõrgus paiknev kaabel oleks korralik ja mitte silmnähtavalt muljutud või katki. Kui võrgukaabel on vigastatud, muljutud või murtud terava nurga alla (90 kraadi), võivad tekkida kiiruseprobleemid või ühenduse katkemised, sest kõik kaabli sooned ei pruugi enam töötada.
Soovitus: hea oleks veenduda, et kaabelduse puhul on kasutusel vähemalt Cat5e-tüüpi kaabel ja et kaablis on korralikult otsastatud kõik kaheksa soont. Nelja soonega kaablid võimaldavad arvuti ja ruuteri vahel luua ja kasutada kiirusi kuni 100 Mbit/s.
TEGURID, MIS MÕJUTAVAD INTERNETI KIIRUSTESTI
Üldjuhul kontrollivad inimesed koduinterneti kiirust veebipõhiste kiirustestidega. Peamised põhjused, miks ei saa kiirustesti puhul oodatud kiirusi kätte, on järgnevad:
- Kiirustesti tehakse mõnel tundmatul lehel ja tundmatu serveri suunas. Õige oleks teha veebilehel speedtest.net, valides serveriks näiteks Telia Tallinn;
- Kasutajal töötab kiirusetesti tegemise ajal VPN;
- Kiirusetesti ajal töötab kas samas või mõnes teises arvutis failivahetusprogramm (torrent, Popcorn Time jm), mis kasutab ressursi ära;
- Kasutaja ei teegi kiiruseteste ning tema jaoks on internet aeglane, kuna mõni kindel veebileht avaneb aeglaselt;
- Kasutatav arvuti on vananenud ja aeglane, mida kasutaja tunnetab kui aeglast internetti;
KUIDAS KIIRUST TESTIDA
- Kontrollige, et arvutis ei käi kiirustesti ajal teisi protsesse, mis internetiühendust kasutada võiks; sulgege internetilehitseja aknad, väljuge suhtlusprogrammidest jne;
- Mõni viirusetõrje / tulemüüri tarkvara võib mõjutada internetikiirust. Väljalülitamise hetkel on arvuti kergesti haavatav ja Telia ei soovita seda teha. Pärast testi lõpetamist peaks selle kohe sisse lülitama;
- Enne testimist tuleks sulgeda teised seadmed, mis internetti kasutavad: TV (digiboks), teised arvutid, nutiseadmed;
- Enne kiirustest on soovitatav teha ruuterile ja arvutile taaskäivitus.
