GRAAFIKUD | Milline Eesti naine soovib astuda ajateenistusse?
Küll aga oli eelmine aasta märgiline selles mõttes, et alates naissoost ajateenijate teenistusse võtmist sätestavate regulatsioonide jõustumisest lõpetas ajateenistuse 100. noor naisterahvas, vahendab ajakiri Sõdur 3/2020.
Ajateenijate kompleksuuringu põhjal (alates aastast 2016) ja kaitseressursside ameti (KRA) registri abil analüüsin olulisimaid naissoost ajateenijatesse puutuvaid näitajaid.
Selgub, et naissoost ajateenijate vanus on meestest isegi pisut (u 0,5 aasta võrra) madalam. Mõlemal grupil on ajateenistuse alguses keskmine vanus pisut alla 21 eluaasta.
Ajateenistuse katkestamist ennustavad keskmisest kõrgemas vanuses naissoost ja meessoost ajateenijad. Tõsi küll, naissoost ajateenijate väikese arvu tõttu tuleb sellesse väitesse suhtuda mõnede lisatingimustega. Ka hariduse puhul on soopõhised erinevused üsna vähetähtsad.
Olulised erinevused ilmnevad maakondliku päritolu järgi. Selgub, et naissoost ajateenijad kalduvad rohkem olema pärit Tartu, Jõgeva ja Võru maakondadest.
Virumaalt pärineb neidusid enam-vähem samas proportsioonis noormeestega. Ning samal ajal Hiiu, Saare, Pärnu, Järva ja Rapla maakondadest pärineb vähem naissoost ajateenijaid (vt joonis 1).
Seda nähtust saab ilmselt tõlgendada väeosade paiknemisega vastavates piirkondades. Ühelt poolt on nähtavasti nendes maakondades teadlikkus kaitseväeteenistusest suurem üleüldse ning teisalt arvestavad vastava piirkonna noored oma karjäärivalikutes rohkem sõjaväelise karjääriga (saab teenida kodu lähedal).
Kuna enamasti saavad naissoost ajateenijad endale ise meelepärase väeosa valida, siis saab joonis 2 põhjal hinnata nende eelistusi. Ilmneb, et naissoost ajateenijad soovivad eelkõige teenida Tapal ja Võrus.
Proportsionaalselt on neidusid poistest mõnevõrra rohkem ka Viru pataljonis. Samas tuleb arvestada, et Lõuna-Eestist pärit neidudel ei olegi kodukohas muid väeosasid peale Kuperjanovi pataljoni ning seega on selle väeosa valimine ootuspärane.
Mis puudutab aga soovi jätkata tegevteenistuses, siis on neidude kavatsused noormeeste omadega võrreldes lausa peegelpildis (vt joonis 3). 57% naissoost ajateenijatest oleks kindlasti nõus või tõenäoliselt nõus astuma tegevteenistusse.
Noormeeste seas on sama näitaja vaid 10%. Mis on ka mõistetav, sest naissoost ajateenijad tulevad teenistusse vabatahtlikult ning nende neidude jaoks, kes sooviksid valida sõjaväelise karjääri, on ajateenistusse astumine selleks vältimatu eeltingimus.
Silmas pidades seda, et neiud tulevad ajateenistusse vabatahtlikult, on nende motivatsioon teenistuseks ka teistsugune. Naissoost ajateenijad on enda jaoks reeglina selgeks teinud, miks nad ajateenistuses on ja see aitab neil ka paremini teenistuses hakkama saada. Muuhulgas tähendab see ka paremat toimetulekut vaimse pingega.
Joonisel 4 kajastan ajateenijate meeleolu ning võtan näitena vaatluse alla üksildustunde esinemise. Võiks ju arvata, et kui neiu on oma rühmas või kompaniis ainus naissoo esindaja, siis on ta kuidagi eraldatum või üksildasem. Jooniselt ilmneb aga, et see nii ei ole.
Arvestades neidude huvi ajateenistuse ja tegevteenistuse vastu, oleme jõudmas peatselt olukorda, kus meil läbib ajateenistuse juba igal aastal sada neidu. Kaitseväel ja riigikaitsesektoril tervikuna on sellest ainult võita.
