Arvutiajaloo üks etapp lõpusirgel? Apple plaanivat senistest protsessoritest loobuda
Apple'i iga-aastane suurüritus, Apple'i seadmete jaoks tarkvara arendajate konverents WWDC toimub tänavu 22.–26. juunil. See saab olema eriline vähemalt kahel põhjusel: toimub koroonapandeemia tõttu veebi teel ja (kui kõlakaid uskuda) toob kinnituse, et Apple valmistub oma arvutid uut tüüpi keskprotsessoritele kolima.
Nii suur muutus ei toimu muidugi välgukiirusel. Apple'i poolt esimene samm oleks üritusel tutvustada esimest omaloodud ARM-protsessorit, mis arvutites senised x86-protsessorid võiks välja vahetada. Kohe tänavu ei muutuks sellest suurt midagi, aga pikas plaanis võib see arvutitööstusele tohutut mõju avaldada, kuna Apple on rikas ja mõjuvõimas tegija.
x86-tüüpi protsessorid on arvutitööstuses keskel kohal olnud kaua, aga kuigi seda olukorda on püüdnud oma kasuks muuta oma ala hiiud Microsoft ja Intel, ei toonud nende pingutused edu.
ARM-protsessoriga Windowsi seadmed on Microsoftil küll olemas, aga nišitooted. Seevastu mobiiliturule tungida püüdnud Intel lõi asjale pärast suuri kahjumeid lõpuks käega.
Nii et seis on jäänud samaks: tavaarvutite protsessorite valdkonnas ruulib x86-arhitektuur, mille juhtivad tootjad on Intel ja AMD. Mobiilide turg kuulub aga ARM-ile, millepõhiseid protsessoreid loovad erinevad firmad, ka Apple oma nutiseadmete jaoks.
Miks Apple üldse võiks tahta oma arvutiprotsessoreid luua? See teeks niigi mõjuvõimsast tehnoloogiahiiust ainsa tarbijaseadmete tootja, kes kontrollib nii oma riist- kui ka tarkvara. Apple'i nutiseadmetes kasutatav ARM-kiip on ka parima jõudlusega ARM-kiip, mida osta saab,
Nii et kui mobiilidel toimunud edulugu korrata arvutialal, siis võiks Apple'i sealne turuosa jõudsalt kasvada. Möödunud aasta lõikes kuulub Apple'ile vaid 7 protsenti arvutimüügi-turust, ülemöödunud aastal 7,1%. Intelil on aga oma arvutiprotsessorite uuendamisega viimasel ajal raskusi (nende 10 nm Ice Lake'i tehnoloogia ei paista õunamajale muljet avaldavat.)
x86-tüüpi protsessoritel on õnnestunud arvutitööstuses absoluutsele liidrikohale pürgida ja seal kauaks püsima jääda. Kui Apple'il õnnestub toota oma mobiilikiipidega võrreldavalt edumeelne arvutiprotsessor, siis on ilmselt kerge veenda ka rakenduseloojaid sellele tarkvara looma või x86-elt ümber kolima.
ARM-protsessoriga Windowsi seade, mille peamine eelis x86-süsteemi ees on pikem akukestvus, pole piisavalt tugev argument, et tugevalt paika loksunud arvutiäri muuta. Eeskujuliku võimsusega Apple'i süle- või lauaarvuti aga juba on. Vähemalt on see oht, mida Intel ja AMD pole oma x86-kuningriigile tajunud oma paar aastakümmet.
Kõlakate järgi võib Apple varustada ARM-protsessoriga esmalt oma 12-tollise ekraaniga MacBooki, mis on hetkel tootmisest eemaldatud.
Kui Apple'i ARM-projekti saadab edu, võivad sama proovida ka teised kiibitootjad (nVidia, Qualcomm, Samsung jm).
