Valust hullunud Henry VIII: kuidas leebest kuningast tõeline türann sai
Haigused nõrgestasid ta keha, mürgitasid õilsat vaimu ja muutsid verejanuliseks türanniks. Henry krooniliste valude tõttu pidi elu jätma kuni 70 000 britti, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Inglise kuningas Henry VIII istus 24. jaanuaril 1536 oma esindusliku sõjaratsu selga, et osaleda Tema Majesteedi lemmikajaviites – rüütliturniiril.
Noorpõlves sportlikust Henryst oli 40. eluaastate keskpaigaks saanud vaevatud ülekaaluline, tema keha nuhtlesid nii liigsed kilogrammid kui ka haigused.
Londoni lähedal Greenwichis toimunud rüütliturniiril osaledes oli kuningas Henry riietatud raskesse plaatturvisesse, ja kui tema tolle päeva vastane ta hobuselt maha lükkas, kukkus Inglise monarh suure pauguga vastu maapinda. Hoopis hulluks aga tegi asja see, et sarnase turvistikuga hobune maandus tema peale.
Publik ahhetas ja kannupoisid tunglesid Tema Majesteeti aitama. Henry lebas aga liikumatult maapinnal. Uudised kuninga ebaõnnest levisid ja jõudsid koguni Itaaliasse. Seal kirjutas Faenza piiskop ühele kolleegile: „Ma kuulsin, et Inglismaa kuningas on oma hobuselt kukkunud. Räägitakse, et ta lamas kaks tundi surnuna maas.“
Kui Henry viimaks teadvusele tuli, oli ta hirmsates valudes. Suurem osa tema jalaluudest olid murtud ja vigastused nii ulatuslikud, et kulus kuus päeva, enne kui keegi söandas uudiseid kuninga ebaõnnest edastada tema lapseootel naisele kuninganna Anne Boleynile.
Kui sõnumitooja lõpuks õnnetusest rääkis, siis kuninganna, nagu väljendus tema isiklik kroonik, „kohkus niivõrd, et see põhjustas tema masendusse langemise ja enneaegse sünnituse“.
Surnult sündinud laps oli poiss ja seega ei purustanud ebaõnn mitte ainult kuninga jalgu, vaid ka tema unistuse saada meessoost pärija. Kuri saatus muutis Henry VIII julmaks türanniks.
Lapsena oli Henry olnud õnnelik ja terve poiss. Peagi pärast tema sündi 1491. aastal kirjeldati printsi ühes tolleaegses allikas kui „armsat väikest poissi, kelle käitumine on nii viisakas, tema nahk nii ilus, tema naeratus nii vapper“.
Nagu kõik tema aja kuninglikud isikud, sai Henry personaalse horoskoobi. Astroloog ennustas, et printsi mõjutavad sageli haigused. Horoskoop näitas, et aegamööda kannatab Henry peaaegu kõige all alates köhast, palavikust, valust rinnus ja artriidist kuni rõugete ja sapikivideni.
Henry lapsepõlves ei osutanud siiski miski sellele, et horoskoop võiks täide minna. Prints oli terve ja tugev laps. Seda, et haigus võib kõik pea peale pöörata, sai ta siiski teada juba 10aastasena.
1502. aastal suri ootamatult tema vanem vend Arthur, arvatavasti tuberkuloosi või tol ajal niinimetatud higistamishaigusesse, mis oli kardetud tõbi ja põhjustas ohvritel ohtrat higistamist mõni tund enne surma.
Arthuri surm tähendas, et Henry võttis üle nii oma venna positsiooni troonipärijana kui ka ta lese, 16aastase printsessi Aragóni Katariina.
Kuus aastat hiljem külastas Tudorite perekonda taas surm, kui tuberkuloos nõudis Henry isa kuningas Henry VII elu. Kõigest 17aastasena tõusis Henry troonile.
Tollased allikad kirjeldasid noort kuningat kui „osavat ratsanikku ja rüütliturniiridest osavõtjat“ ning rõhutasid, et Henry oli alamate poolt armastatud, sest suhtus hästi lihtinimestesse. Noor Henry kohtles leebelt ka oma vaenlasi.
Mitu Yorki suguvõsa liiget, kes muidu olid Tudorite kuningavõimu tõsised rivaalid, lasti vanglast vabaks ja Henry käskis hukata kõigest mõned poliitilised vastased.
Kuidas aja jooksul kuninga isiksus ja tervis muutus ja mida see riigile ja rahvale kaasa tõi, sellest loe lähemalt juunikuu Imelisest Ajaloost.
