2019. aasta sügisel külastasin Frankfurdis kuulsat automessi IAA. Esiteks tahtsin saada suure messi kogemust ja teiseks oma silmaga näha uue Land Rover Defenderi maailma esmaesitlust.

Eestis ei ole suuri automesse, need on reinkarneerunud tänapäeval motomessideks ja ka üleilmseid premjääre napib. Aus olla, on meie automessid nii tillukesed, et ühes korralikus autosalongis näeb kah rohkem sõidukeid.

Defender nähtud, jäin ootama, millal see Eestisse jõuab. Ootamine venis kuudepikkuseks, aga kui see tuli, sain ometigi pikemalt ja lähemalt autot uurida. Mulle tundus, et Defender on loodud just mulle.

Jah, mulle meeldib uus tehnoloogia ja Defender on seda otsast otsani täis. Disain on kihvt. Mis peamine, autol on säilinud see, milleks see loodi: maastikuvõimekus. Või pigem – see on isegi senisest parem. Maru äge masin ja mõeldudki asfaldilt maha keeramiseks. Vägev!

Proovisõiduni läks veel aega. Algul pidi demoauto jõudma maikuus, aga enne tuli koroona. Pea iga päev uurisin ma Youtube’ist, kas keegi on juba saanud proovisõitu teha. Peale Namiibia rahvusvahelise sõidu ei midagi.

Namiibia demosõite sai see-eest vaadata paarikümnes eri versioonis, vastavalt kuidas ajakirjanik siis Defenderi enda jaoks lahti mõtestas.

Iga ootamine saab kord otsa. Defender jõudis Eestisse ja ma registreerisin end proovisõidule. Proovisõiduta ei tasu ühtki autot osta: enne kui ostma ruttate, tuleks läbi sõita vähemalt 3-4 erinevat sama klassi autot. Kust sa muidu tead, mis on see kõige sobivam!? Jah, mõnikord tuleb pikalt oodata, aga kes kaua kannatab, see parima valiku teeb!

Kui aga üldse vahet pole, millega sõita, sest auto on ratastega vahend punktist A punkti B jõudmisel, siis tõesti ei pea eriti kaua kaaluma. Defenderi ostjad sellesse kategooriasse ilmselgelt ei kuulu.