Mälestused vangilaagri põrgust: "Ma olin nii näljane, et isa-ema surmast oli mul ükskõik!"

Forte avaldab juuniküüditamise aastapäeval 2020. aastal ilmunud intervjuu 15 aastat vangilaagrites olnud Anatolis Smilingisega, kes pühendas oma edasise elu Stalini-aegsete vangilaagrite ja terrori mälestuse jäädvustamisele. Kui Smilingis 18. juunil 2021 suri, siis jäi temast maha garaaži ja kahetoalise korteri jagu mälestusi ning materjale, mille ta oma elu jooksul teistelt terroriohvritelt korjas.

Teil on selja taga pikk elu, kas te mõtlete sageli neile 15 aastale, mis möödusid vangilaagris ning kas te suudate mõelda nendest õudustest ilma emotsioonideta?

Minu elust suur osa möödus nii, et ma mõtlesin ainult sellest. Mälestused ise kerkisid teadvuse sügavamatest soppidest. Kuid ma ei üritanud juhtunut kaua analüüsida, sest need mälestused on ebameeldivad. Teate, pole vahet kui palju aega sellest möödas on -kas 70 või 80 aastat- need mälestused mõjuvad endiselt väga tugevalt psüühikale. Mälestused GULAG-ist tungivad mu ellu ja segavad mind elamast.