68aastane naine on ainuke inimene, kes on kõndinud kosmoses (viibinud ilmaruumis, aga kosmosejaamast või -sõidukist väljaspool) ja külastanud maailmamere teadaolevalt sügavaimat paika.

Lisaks on ta esimene kosmoses kõndinud USA naisastronaut. See leidis aset 11. oktoobril 1984, kui ta viibis ilmaruumis kolm ja pool tundi, mille vältel demonstreeris koos kolleegiga, et satelliite saab kütusega täita otse orbiidil.

Geoloogiamet tõi talle hiljuti võimaluse viibida aga maailmamere sügavaimas kohas. See kannab nime Challenger Deep (Challengeri sügavik) ning asub Vaikse ookeanis Mariaani süviku lõunaosas, eri andmetel 10 902 kuni 10 929 meetri sügavusel.

Loomulikult ei suuda inimene nii sügavale lihtsalt niisama sukelduda. Sullivan viibis spetsiaalselt seks loodud allveesõidukis koos kolleeg Victor Vescovo, kellele see oli kolmas kord Challengeri sügavikus käia. Vescovo on endine mereväeohvitser ja ettevõtja, kes aitas retke rahastada.

Nad viibisid sügavikus poolteist tundi ja tegid ümbritsevast keskkonnast pilte. Nii laskumine kui ka tagasi üles jõudmine võtsid kumbki aega ca neli tundi, misjärel nad tegid kõne Rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS), et nii Maa peal kui ka sellest väljaspool viibida võimaldava tehnoloogia üle arutada.

Üldse esimese kosmosekõnni osas langeb nii naiste kui ka meeste arvestuses au venelastele, täpsemalt NSV Liidu kosmonautidele.

Esimesena kõndis kosmoses Aleksei Leonov 18. märtsil 1965, kuid esimese naisena Svetlana Savitskaja 25. juulil 1984.