Euroopa südames on kasvanud vulkaanipursete ja maavärinate oht
Teadusajakirjas Geophysical Journal International ilmunud uurimus kirjeldab uusi tõendeid, mis viitavad vulkaanilise aktiivsuse suurenemisele Euroopa kõige rahvarikkamate piirkondade lähinaabruses.
Eifeli regioon asub umbkaudu Lääne- ja Kesk-Saksamaa linnade Aacheni, Trieri ja Koblenzi vahel ning seal leidub hulgaliselt muistseid jälgi vulkaanilisest aktiivsusest nagu ringikujulised, kausjad järved, mida nimetatakse maarijärvedeks.
Need on jäänused võimsatest vulkaanipursetest, mis on teiste hulgas tekitanud ka piirkonna suurima järve — Laachi järve (sks Laacher See). Arvatakse, et Laachi järve tekitanud purse leidis aset umbes 13 000 aastat tagasi.
Teadlased usuvad, et muistset vulkaanilist tegevust põhjustanud süvakonvektsioon (ingl mantle plume) pole kusagile kadunud. Küll aga pole teada, kas too rohkem kui 400 km sügavusele maapinna alla küündiv süvakonvektsioon on jätkuvalt aktiivne.
„Suurem osa uurijaist oli eeldanud, et vulkaaniline aktiivsus Eifeli regioonis jääb kaugele minevikku,“ kommenteeris uurimuse juhtiv autor prof Corné Kreemer. „Kui me aga andmepunktid ühendasime, sai selgeks, et Euroopa loodeosa põues on midagi käärimas.“
USA kahe ülikooli (Nevada, Reno ja California Los Angelese) uurijaid ühendav töörühm kasutas tuhandetelt Lääne-Euroopa riiklikelt ja kommertskasutuses olevatelt GPS-antennidelt andmeid ning koostas nende põhjal kaardi maapinna püst- ja rõhtliikumistest, mida tekitavad planeedi koore kokkusurumine, venimine ja lõikumine.
Andmete analüüs näitas, et maapind selles piirkonnas liigub ülespoole ja laieneb territooriumil, mille keskpunkt paikneb Eifelis; ala hõlmab Luxembourgi, Belgia idaosa ning Hollandi lõunapoolseimat Limburgi provintsi.
Uued tulemused on täiendus varasemale samas teadusajakirjas ilmunud uurimusele, mis tuvastas Laachi järve all seismilisi märke magma liikumisest. Mõlemad teadustööd viitavad võimalusele, et Eifeli regioon kujutab endast aktiivset vulkaanilist süsteemi.
Uurimus annab põhjust järeldada, et antud Euroopa osas on kõrgemaks kasvanud nii vulkaaniliste kui ka seismiliste katastroofide oht.
Uurijad kutsuvad siiski üles skepsisele: „See ei tähenda, et lähiajal või üldse kunagi veel oleks piirkonnas oodata vulkaanipurset või maavärinat.
Kavatseme koostöös teiste teadlastega ning mitmesuguseid geofüüsikalisi ja geokeemilisi tehnikaid rakendades piirkonnas toimuvaid arenguid seirata, et paremini hoomata ja kvantifitseerida kõikvõimalikke potentsiaalseid ohte.“
