Arstid ja põetajad on aastasadu pööranud tähelepanu eri tüüpi köhadele eesmärgiga tuvastada köhimist põhjustavat haigust.

Taoline „köhaseire“ kujutab endast hindamatut diagnostilist tööriista. Kuidas aga teha kindlaks, kas inimest vaevab suhteliselt ohutu tavaköha, koroonaviirusega seonduv köha või hoopis midagi kolmandat?

Vahetevahel köhatamine ei pruugi olla märk haigusest. Kui köha kestab aga nädalaid ning sellega kaasneb verine limavoolus, röga värvuse muutumine, palavik, peapööritus või nõrkus, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole.

Kui lähete arstilt köhaga seoses abi otsima, tahab ta tõenäoliselt teada vastuseid järgmistele küsimustele.

• Kui kaua on köha kestnud — kas mõned päevad, nädalaid või kuid?

• Millal on köha kõige ägedam — öösiti, hommikuti või hooti terve päeva jooksul?

• Kuidas köha kõlab — on see kuiv (kinnine), rögane (lahtine), haukuv, raksuv, vali või vaikne?

• Kas sellega kaasneb muid sümptomeid nagu oksendamine, peapööritus, unetus vm?

• Kui raske on köha taluda — kas see segab igapäevaelu; on see sandistav, tüütu, pidev, hootine?

COVID-19-köha

Koroonaviirustõve COVID-19 kõige levinumad sümptomid on palavik ja nõrkus; haigestunu enesetunne võib meenutada gripi või mõne muu külmetushaigusega seonduvat seisundit. Köha esineb umbes pooltel nakatunud patsientidest.

Kuna COVID-19 ärritab kopsukudesid, on sellega kaasnev köha kuiv ja pidev; köhale lisanduvad õhupuudus ja lihasvalud.

Haiguse edenedes täituvad kopsukoed vedelikuga ning õhupuuduse tunne võib muutuda veelgi hingematvamaks, kuna organism ei saa enam piisavalt hapnikku.

Märg või kuiv?

Märg, s.t suure rögaeritusega ehk lahtine köha kergitab lima alumistest hingamisteedest (kopsudest, hingetorust ja bronhidest, mitte ninast ja neelust) suhu.

„Märga“ heli tekitab hingamisteedesse sattunud vedelik; sellega võib kaasneda vilin või kahin sissehingamisel. Alumistes hingamisteedes on rohkem sekretsiooninäärmeid kui kurgus ja neelus, mistõttu alumiste hingamisteede nakkused põhjustavadki rögast, märga köha.

Kuiva köhaga ei kaasne rögaeritust. Enamasti saab see alguse kurgu tagaosast ning kõlab haukuvalt või kähedalt. Kuiv köha ei puhasta hingamisteid, mistõttu patsiendid kirjeldavad seda sageli „mitterahuldavana“.

Nina- ja kurgunakkused tekitavad neis piirkondades ärritust, raksuvat köha ja kurguvalu. Sedasorti köha iseloomustab sageli grippi või muid külmetushaiguseid.

Vahel võib köha alata kuivana, kuid muutuda hiljem rögaseks.

Näiteks algab nakkuslik kopsupõletik sageli kuiva, pahatihti valulise köhaga, millega võib kaasneda üha süvenev õhupuudus. Haiguse edenedes võivad kopsude õhukotikesed ehk alveoolid täituda põletikuliste eritiste, nt kopsukoevedeliku ja verega, misjärel muutub köha rögaseks. Selles etapis muutub röga vahutavaks ja veriseks.

Mida peaks teadma läkaköhast?

Läkaköha põhjustab hingamisteede nakatumine bakteriga Bordetella pertussis, mis mõjutab hingamisteede rakke, põhjustades ärritust ja eritisevoolu.

Läkaköha üks iseloomulik sümptom on köhahood, mis lõppevad hääleka, läkastamist meenutava „sissehingamisheliga“ ja õhupuudusetundega. Sageli väljutatakse köhides lima.

Kauakestev äge köha võib hingamisteid kahjustada või põhjustada isegi ribide mõranemist või lihasrebendeid, mistõttu on oluline teada, millal tuleks arsti poole pöörduda.

Kuidas köha ka ei kõlaks, tuleb seda jälgida ning kui see ei kao või muutub ägedamaks, otsida kindlasti abi arsti juurest.