VIDEO | „Maske rohkem kui meduuse”: koroonareostus tungib maailmamerre
Ühendus puhastab muuhulgas regulaarselt Côte d’Azuri (Prantsuse Riviera) rannapiirkonda ja teavitas avalikkust juba mai lõpus, et Vahemere põhjas leidub tavapäraste ühekordsete joogitopside ja alumiiniumpurkide kõrval üha enam „COVIDi-reostust” ehk kindaid, näomaske ja puhatusvahendite pudeleid.
„Varsti tekib risk, et Vahemeres on rohkem maske kui meduuse,” kinnitab OMP-d esindav Laurent Lombard sotsiaalmeedias.
Taolise reostuse hulk on veel väike, aga Ameerikaid ja Aasiat rappima asunud koroonapandeemia käigus kindlasti veel kasvab jõudsalt. Alates mai lõpust avastatakse maailmas iga päev üle 100 000 nakatatu, mis oli seni haruldane – ka 130 000 päevas pole enam üllatav.
ÜRO tunamulluse hinnangu kohaselt jõuab iga aasta ookeani 13 miljonit tonni plastprügi – 570 000 tonni sellest Vahemerre. See on võrreldav olukorraga, kus inimesed seisavad mere ääres ja loobivad sinna 33 800 plastpudelit minutis.
Näomaskid ei tee asja kindlasti paremaks. Nendest võib leida näiteks polüpropüleeni, mille lagunemiseks kulub kuni 450 aastat. Seda sisaldav mask on nagu ökoloogiline pomm, arvestades selle püsivat keskkonnamõju tervele planeedile.
Nakkushaigused levivad inimorganismi peamiselt näo kaudu, kuhu jõuavad käte kaudu. Seega on oluliselt loodussõbralikum pesta käsi ja vältida näo ja pea puudutamist (ning vältida rahvarohkeid kohti) kui pidevalt haara aina uute kinnaste, maskide ja puhastusvahendite järele. Ka tasub eelistada korduvkasutatavaid maske.
