Eestlaste loomulik iive on püsinud tasakaalu lähedal viimased 12 aastat. „Aastatel 2008–2012 oli see positiivne, püsis seejärel viiel järjestikusel aastal negatiivne ja on nüüd kahel viimasel aastal pööranud jälle positiivseks. Kokku on viimase tosina aasta jooksul sündinud 3600 eestlast rohkem kui surnud,“ kommenteerib Statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur.

Lisaks positiivsele iibele on eestlaste arvu kasvu toetanud tagasiränne – eestlaste välisrände saldo on olnud positiivne kolm viimast aastat.

Pärast iseseisvuse taastamist algas Eesti jaoks negatiivse välisrändega periood, mil alguses lahkus suur osa siin elanud vene päritolu inimestest ja seejärel kasvas eestlaste välisränne. Pärast Euroopa Liiduga liitumist avanesid piirid ja lahkujate arv suurenes veelgi.

„Viimased viis aastat on olnud positiivne kogu Eesti välisränne ja viimased kolm aastat ka eestlaste välisränne. Üht peamotivaatorit inimeste tagasi pöördumiseks kodumaale on keeruline välja tuua, ent riigi üldine majanduslik stabiilsus tõi inimesi tagasi näiteks ka eelmise majanduskriisi eel,“ lisab Tammur.