„Ma lihtsalt ei kujutanud ette...“ - Tartu Ülikoolis kaitsti esimene kvantarvutuse teemaline magistritöö
Nitsenko uuris kvantlülituste ehk kvantahelate sulandumist ja kandis nime „Quantum Circuit Fusion in the Presence of Quantum Noise on NISQ Devices" ehk maakeeli „Kvantlülituse sulandumine kvantmüra olemasolul NISQ-seadmetes".
Lühidalt uuriti töös statistilist müra ehk dekoherentsi vähendamise võimalusi ülipikkade ja keeruliste kvantarvutuste lõpus. Nitsenko tegi IBM-i avalikult kättesaadavatel kvantarvutitel tuhandeid katseid ning kasutas müra ja sellega seotud infokadude hindamiseks ja visualiseerimiseks Fourier' analüüsi.
Nitsenko sõnul oli ta enne Tartu Ülikooli õppima tulekut veendunud, et kvantarvutus on vaid abstraktne idee, mida me iial kasutada ega isegi rakendada ei saa.
„Ma lihtsalt ei kujutanud ette, kuidas oleks üldse võimalik arvutada midagi ilma seda otseselt vaatlemata. Kvantarvutuse loengutes nägin, kuidas seda tehakse, ning mõistsin, et sellele teemale tahangi oma teadustöös pühenduda," sõnas ta.
Töö ühe juhendaja Dirk Oliver Theisi sõnul võib kvantmüral olla kvantarvutusele laastav mõju, sest see võib muuta tulemuse täiesti arusaamatuks. Lähitulevikus püütakse luua kvantahelaid, mis on piisavalt lühikesed, et moonutatud mõõtmistulemustest saaks kuidagi tuletada korrektse väljundi.
Kvantmüra mõjutab aga lähituleviku kvantarvutite arvutustulemusi keerukatel viisidel.
„Nitsenko rakendatud Fourier' analüüsil põhinevas matemaatilises lähenemises võis mõnd mõju ette näha, näiteks amplituudide vähenemist dekoherentsi tõttu. Üllatav oli aga see, et kvantmüra madalatel sagedustel ilmnesid kindlad mustrid. Edasises teadustöös võiks seda kasutada, et leevendada kvantmüra mõju arvutustele," lisas Theis.
