INTERVJUU | Onkoloogiakliiniku juht Peeter Padrik: vähivastane tegevus on nagu igavese elu otsing

Eestis sureb iga päev keskmiselt kümme inimest vähki, väga paljudel juhtudel oleks selle raske haiguse tulekut võimalik aga ette ennustada ja selleks valmis olla. Tartu vähikliiniku juht Peeter Padrik selgitab intervjuus Fortele, millised on selleks kaasaegseimad teaduslikud ja praktilised võimalused.

Peeter Padrik on ise asutanud põhitöö kõrval ettevõtte Antegenes, mis on verivärskelt toonud meditsiiniteenuste hulka kogu Euroopas ainulaadsed geenitestid, mis aitavad täpsustada inimeste geneetilisi eelsoodumusi haiguste tekkeks. Kasutusele on selleks võetud keeruline metoodika, mis räägib mõistest „polügeenne riskiskoor".

Ta räägib, et kui vähk avastada võimalikult vara, siis saab seda ka efektiivselt ravida. Varajase avastamise võimalused on aga paremad, kui teha seda personaalseid geneetilise eelsoodumuse riske arvestades.

Öelge palun, kuidas teile tundub olukord seoses vähiga täna olevat - mida näitavad trendid näiteks haigestumuse osas.

Üldine trend on see, et haigestumus tasapisi püsivalt pigem kasvab ja see on seotud sellega, et inimeste keskmine vanus kasvab. Vähk on ikkagi pigem vanemaealiste haigus.

Kuidas on lood erinevate vähiliikidega - on mõni hakanud taanduma ja teine jälle hoogsalt kasvama? Eesti inimesed ju suitsetavad vähem - on ehk ka kopsuvähki vähem?

Võib öelda, et näiteks maokasvajate osakaal on pigem langenud, kopsuvähi juhtudes on langus meeste hulgas, aga tõus naistel.

Esinemissagedus on tõusnud rinnavähi, jämesoolevähi ja eesnäärmevähi osas. Samuti on selgelt kasvanud naha melanoomi haigestumus - see on seotud päikesekiirguse kahjustava toimega ja ka Eesti inimesed reisivad rohkem.

Kas teadlased oskavad ka selgitada, miks üks või teine vähiliik just praegu on eriti aktiivselt levima asunud - võtame või eesnäärmevähi meestel?