Google jälgib sind ka siis, kui kolid brauseri privaatsesse režiimi
Olete ju kuulnud väidet, et veebis pole privaatsust tegelikult olemas? Kõikjale saab veebiühenduse korral sisse häkkida (ja vahel ka selleta), veebiteenusest (pilveserverist) kustutatud sisu võib seal edasi säilida ilma kasutaja teadmata ja loata, mingist veebikeskkonnast väljudes saab selle arendaja sind andmekogumiseks tegelikult edasi jälitada jne.
Kindlasti ei aita meie rahustamisele kaasa uudis, et veebiotsinguhiid Google sai USA-s Californias kaela kohtuasja, mis näitab tehnoloogiafirmade kahepalgelisust, kes privaatsust lubavad ja ise seda lubadust salaja murravad.
2018. aastal avastasid kasutajad, et kuigi Google'i brauseril Chrome on Incognito-nimeline režiim, mis peaks laskma jäljetult veebis surfata, siis tegelikult jälgimine ikkagi mingis ulatuses toimus. Google pidas kasutaja tegevuste kohta logi.
Google väitis hiljem, et muutis asja ja lõpetas logipidamise. See ei seganud siiski kohtuskäimishimulisi ameeriklasi, kes nüüd ettevõttele kollektiivhagi kaela tõid ning nõuavad kahjutasuks viis miljardit USA dollarit (4,42 miljardit eurot). Täpsemalt kuni 5000 dollarit igale hagis osalevale kaebajale.
Hagejate pöördumine: "Kui internetikasutaja külastab veebilehte või avab äpi, mis kasutab Google'i teenuseid, mida kasutab väidetavalt enam kui 70% veebikirjastajatest, siis kasutaja isiklik info nagu IP-aadress, info vaadeldava sisu kohta ja üksikasjad tema seadme kohta saadetakse Google'i serveritesse."
Kohus pole kollektiivhagi menetlusse võtmise kohta veel otsust teinud, aga Google vaidleb sellele muidugi vastu.
Google'i esindaja Jose Castaneda: "Chrome-brauseri Incognito-režiim annab valiku veebis surfata ilma et brauser või seade teie tegevusi (activity) salvestaks. Nagu iga kord selgelt näha, kui Incognitos leht avada, veebikohad võivad teie surfamise kohta selle ajal infot koguda."
