Suur ülevaade: mis toimus e-riigiga eriolukorra vältel

Märtsi keskel välja kuulutatud eriolukorra tõttu pidid paljud nii era- kui ka avaliku sektori ettevõtted ja asutused töö kiirelt ümber korraldama. Peaaegu kõik suhtluskanalid muutusid elektrooniliseks.

Kas muutusi toimus ka riigi infosüsteemis? Kuidas e-riik eriolukorraga kohanes? (allikas: RIA ajaveeb)

eID vahendite kasutamine kasvas

Alustame oma ülevaadet muutustest elektroonilise identiteedi (eID) kasutamises. Siin saame võrrelda päringute mahtu kolmel perioodil: veebruaris, kui elu toimis tavapäraselt, märtsis, kui pärast 12 tööpäeva muutus töökorraldus enamikus ettevõtetes, ning aprillis, kui elektroonilised lahendused olid saanud uueks normaalsuseks.

DigiDoc4 klient on rakendus, mida teavad pea kõik, kes kunagi ID-kaardiga allkirja andnud. Jooniselt on näha, et elektrooniliselt antud allkirjade arv suurenes märkimisväärselt sõltumata vahendist – nii ID-kaarti, mobiil-ID'd kui Smart-ID'd kasutati tavapärasest rohkem.

Lõviosa allkirju anti ID-kaardi abil (aprillis 72% kõigist allkirjadest), kuid Smart-IDga anti aprillis neli korda rohkem allkirju kui veebruaris ning mobiil-ID allkirju anti DigiDoc4 abil aprillis kolm korda rohkem kui veebruaris.

Riigi autentimis- ja allkirjastamisteenus

Riigi autentimisteenuse abil saab sisse logida päris paljudesse Eesti e-teenustesse. Mai alguseks oli riigi autentimisteenusega liitunud 35 asutust lausa 114 erineva rakendusega.

RIA enda teenustest on ehk tuttavad eesti.ee, millest varsti lähemalt räägime, ja sahver.eesti.ee, kus saab sõpradega dokumente jagada.

Kuigi autentimisteenusega liitus vaadeldavate kuude jooksul uusi kliente, tegid rohkem päringuid ka juba varem liitunud teenused.

Enda isikut tuvastati rohkem nii ID-kaardi, Smart-ID, mobiil-ID, pangalingi kui ka Euroopa Liidu vahendite abil (just sellises suurusjärjestuses).

Kõige suurem hüpe toimus Euroopa Liidu vahenditega isikutuvastamisel – aprillis tehti peaaegu kolm korda rohkem päringuid kui veebruaris.

Arvud ise on muidugi küllaltki väikesed, moodustades vaid 0,01% kõigist isikutuvastustest. Kõigi autentimiste arv oli aprillis kokku 27% suurem kui veebruaris.

Riigi allkirjastamisteenus on veel lapsekingades lahendus, mille abil saavad infosüsteemid moodustada allkirjaümbrikke mobiil-ID ja ID-kaardi allkirjadega.

Kuna veebruaris oli kasutajaid õige vähe (umbes täpselt kaks), oli aprilliks protsentuaalne antud allkirjade kasv üsna märkimisväärne. Aprillis pandi allkirjastamisteenuses kokku 60 korda rohkem allkirjaümbrikke kui veebruaris.

Umbes sama palju tõusid nii ID-kaardi kui ka mobiil-ID abil tehtud toimingute mahud.

Andmevahetus X-teel

Seega, kui elektrooniliste isikutuvastuste arv kasvas üksnes veidi, siis elektroonilisi allkirju anti varasemast palju rohkem. Aga mis toimus mujal riigi infosüsteemis, näiteks andmevahetuskanalis X-tee?

X-tee tegevuste arvu saame vaadelda lausa nädalate lõikes. Võtame ette perioodi 2020. aasta 9. nädalast (27. veebruarist) kuni 17. nädalani (lõpeb 26. aprilliga). Eriolukorra kehtestamine 12. märtsil toimus 11. nädalal.

X-tee kaudu tegid sellel perioodil kõige rohkem päringuid tervise ja heaolu infosüsteemide keskus, politsei- ja piirivalveamet ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.

Kõige rohkem infot päriti haigekassa, maksu- ja tolliameti ning registrite ja infosüsteemide keskuse infosüsteemidest.

Kui avaliku sektori ettevõtete päringute arv oli sellel perioodil üsna stabiilne, siis erasektori ettevõtete päringute arv kasvas nädalatel 11–14 (vahetult pärast eriolukorra väljakuulutamist) võrreldes 9. nädalaga pea 50%. Hiljem stabiliseerus päringute arv endisele tasemele.

Absoluutarvudelt kasvas eriolukorra ajal kõige rohkem politsei- ja piirivalveameti infosüsteemis, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja täite- ja pankrotimenetluse infosüsteemis ning Ridango ASi piletisüsteemis tehtud päringute hulk.

Vähem päringuid hakati tegema näiteks piirikontrolli andmekogus, tollideklaratsioonide infosüsteemis ning politsei- ja piirivalveameti broneeringusüsteemis. Tervishoiuteenuste infosüsteemides (nt apteekide infosüsteem, tervishoiuteenuste osutajate infosüsteem, haigekassa jm) kerkis päringute hulk 11.–14. nädalal tavapärasest tunduvalt kõrgemale ning stabiliseerus pärast seda.

Riigiportaali eesti.ee äkiline hüpe

Põikame nüüd veel korraks eesti.ee juurde, mis koondab e-Eesti infot ja e-teenuseid. Selgub, et erinevate teenuste poole tehtud päringute arv kasvas pisut 10.–13. nädalal ning tegi suure hüppe (kaks korda rohkem päringuid kui tavapärane) 14. nädalal ehk aprilli alguses. Pärast seda langes tehtavate päringute arv madalamale kui veebruari lõpus.

Kokkuvõtvalt toimus e-Eestis samasugune trend nagu füüsilises Eesti Vabariigis – hetkeks kerkis nõudlus erinevate süsteemide ja info järele lakke. Pärast ühte kuud olukord stabiliseerus, vaid digitaalseid allkirju anti tunduvalt rohkem kui varem.