Miks Zoomi kõned tasuta konto puhul vähem turvalised on?

Zoom on populaarne suhtlusteenus küll, aga mõni sealne võimalus tekitab küsimusi.

Koroonapandeemiast tingitud piirangud ja vajadus kodus istuda tegid Zoomi tohutult popiks. Möödunud detsembris oli rakendusel 10 miljonit igapäevast kasutajat, aprillis tipnes tulemus seevastu 300 miljoniga.

Kõik pole aga ideaalne. Ilmnes, et tarkvaral on erinevaid turvaprobleeme, millega arendajad õnneks küll usinalt tegelema asusid.

Põhjalikku ülevaadet Zoomi turvalisuse rindelt võib lugeda näiteks saidil UCToday, aga üldine trend on aina rohkem andmete krüpteerimist ja kasutajapoolset kontrolli kõnede ja nende osalejate üle. Ühe suurima uuendusena on tulekul andmete krüpteerimine nii nende lähte- kui ka sihtpunktis.

Selle kõrval tundub aga ootamatu, et Zoomi tasuta kontode kasutajaid sama privileeg ei oota. Nende videokõnede teel liikuvad digiandmed ei saagi olema mõlemas otsas krüpteeritud.

Miks nii? Zoom põhjendab seda vajadusega leida tasakaal "garanteeritud privaatsuse" ja selle vahel, et mõned rakendust kurjasti ära kasutavad – näiteks vihakõne ja lastega seotud tundlike materjalide levitamiseks.

Halvasti käitujad eelistavatki suvaliselt loodud e-posti aadresside toel loodud tasuta kontosid ja kui nende andmed on vähem krüpteeritud, siis on Zoomil koostöös korrakaitsjatega noid patukotte kergem "vahele võtta".