INTERVJUU | Professor Tiit Tammaru: mingist massirändest Eestisse rääkida ei saa

Eurobaromeetri uuringute tulemuste järgi on eestlased viimastel aastatel korduvalt sattunud immigrandi-vaenulikumate rahvaste pingerea tippu. Meie inimestel on sisserändajate suhtes rida stereotüüpe ja võib öelda ka, et foobiaid, mida teatud poliitilised jõud üritavad oma huvides ära kasutada. Forte uuris Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professorilt, akadeemik Tiit Tammarult, kas immigratsioon on halb ja kujutab Eesti rahvale ning kultuurile ohtu.

Tammaru märgib, et põhiliselt tulevad sisserändajad Eestisse Venemaalt ja Ukrainast, kuid Eestisse saabunute geograafia on laienenud ning pole praktiliselt riiki, kust meie juurde poleks rännatud.

Millised muudatused on viimase kümnendi jooksul aset leidnud sisse-ja väljarännu mustrites Eestis?

Need muutused on olnud märkimisväärsed. Suur nihe seisneb selles, et Eestist on saanud väljaränderiigist sisseränderiigiks ning viimased kolm-neli aastat on rändesaldo olnud positiivne. Selle taga on üldisemalt Eesti jõukuse kasv, aga ka Euroopa Liidu liikmeks olemine. Sisserändest ligi poole moodustab meie oma inimeste tagasiränne Eestisse ning teise poole uued tulijad.