Kui võõrad sõjalennukid startisid Lasnamäelt...
Eesti Aeroklubi ja AS Ago lennukid viidi esialgu Lasnamäe lennuväljale, kuid 20. juunil kästi ka see vabastada. Nüüd koliti kõik lennukid Lasnamäelt Jägala lennuväljale, samasse viidi ka lennubaasi laod, kirjutab ajakiri Sõdur nr 2 /2020.
Aviotehas evakueeriti kattekavas ettenähtud ettevõtete territooriumitele, kuhu see oleks üle viidud ka mobilisatsiooni väljakuulutamisel. Ka lennubaasi linnakus asunud korterid tuli Eesti lennuväelastel vabastada.
Lasnamäele kolis seni baaside lepingu alusel Klooga lennuväljal asunud Nõukogude 38. hävituslennuväe polk ning selle maapealse teenindamisega tegelenud sama numbriga lennuväebaas.
Kuna Klooga lennuväljale ühtegi uut lennuväe üksust ei kolinud, siis oli tegemist ilmselt samasuguse manöövriga nagu ka teiste Eesti sõjaväe üksustega – neid oma kindlatest asukohtadest välja tõrjudes üritati ennetada võimalikku organiseeritud vastupanu.
38. hävituslennuväe polk oli Eesti territooriumilt osalenud Soome talvesõjas, kasutades sel ajal I-15bis'i ja I-153 hävituslennukeid. Alles päris sõja lõpukuudel arvati üksuse koosseisu ka startisid Lasnamäelt üks eskadrill I-16 hävituslennukeil.
1941. aasta juunis oli polk relvastatud I-153 ja I-16 hävituslennukitega. 22. juuni 1941 seisuga avaldatud koosseisutabeleis oli sel kokku 60 lennukit, neist 52 olid I-153 ja kaheksa I-16 tüübist. 16 lennukit ei olnud lennukorras.
38. hävituslennuväe polk kuulus Eesti territooriumil asunud 4. segalennuväe diviisi koosseisu, diviisi ülejäänud polgud olid relvastatud SB pommituslennukitega. Esimese lahingulennu sooritasid polgu lennukid 25. juunil, kui 18 I-153 hävituslennukit saatsid üheksat 63. kiirpommituslennuväe polgu SB-d, mis käisid pommitamas Helsingi Malmi lennuvälja. Vastase lennukeid ei kohatud ning kaotusi ei kantud.
Kogu 4. diviis lahkus Eestist juba 6. juulil 1941, osales sõjategevuses Läti ja Pihkvamaa kohal ning taandus sealt Novgorodi ja Leningradi poole. Mõnedes allikates küll väidetakse, et 38. polgust üks eskadrill (või siis 16 lennukit) olevat jäänud Tallinna, kuid Eestis toimunud sõjategevuse kroonikais ei ole neist küll mingeid märke jäänud.
Pigem olid 16 mahajäänud lennukit just need, mis ei olnud 21. juuni seisuga lennukorras ja millede edasine saatus on teadmata.
Kuna õhujõudude lennuüksused viidi Eestist ära, siis jäi sõjategevuse jõudmisel Eesti pinnale õhusõja põhiraskus NLiidu mereväe lennuüksustele. Tallinna pärast peetud lahingute ajal kasutasid mõlemat Tallinna lennuvälja – Ülemistet ja Lasnamäed – Baltimere laevastiku lennuüksused, mida siinkohal loetlema ei hakka.
Saksa võim
Tallinna langemise järel sakslaste kätte võeti samuti mõlemad lennuväljad kasutusele. Kuigi Ülemistel olid kõvakattega stardi- ja maandumisrajad, asus kohalik Luftwaffe juhtkond ja komandantuur Lasnamäele.
Seal asutati Fliegerhorst Kommandatur E19/I ja Ülemistel Flugplatzkommando A18/I. I murru järel tähistas allumist Ida-Preisimaal asuvale I õhukaitseringkonnale (Luftgau I).
