Tuhatoos tühjaks! Sigaretikonid reostavad õhku veel päevi peale kustutamist
Ainuüksi esimese 24 tunni jooksul pärast kustutamist paiskab sigaretikoni õhku 14% nikotiinikogusest, mida levitab aktiivselt põlev sigaret. Sellega aga kemikaalide väljutamine ei piirdu.
Ehkki suurem osa kemikaalidest vallandub ühe ööpäeva jooksul pärast koni kustutamist, näitas USA toidu- ja ravimiameti FDA analüüs, et nii nikotiini kui ka sigaretifiltrite plastifikaatori triatsetaani kontsentratsioonid olid koguni viis päeva pärast sigareti kustutamist langenud vaid poole võrra.
Ehkki suitsetamise ning teisese ja kolmandase (seintelt ja mööblist vallanduvate kemikaalidega seonduva) nn passiivse suitsetamise probleemidele on pööratud palju tähelepanu, on seni suuresti kahe silma vahele jäänud kustutatud konidest johtuv õhureostus.
Konide tekitatud emissioonide mõõtmiseks paigutas USA riikliku standardite ja tehnoloogiate instituudi NIST keskkonnainseneri Dustin Poppendicki juhitud teadlaste töörühm 2100 äsjakustutatud sigaretti roostevabast terasest valmistatud sisenemisvõimalusega kambrisse.
Mõistagi ei suitsetanud uurijad ise kõiki neid sigarette. Selleks konstrueeriti robot, mis inimestest suitsetajate käitumist ja liigutusi võimalikult täpselt matkides imes igast sigaretist kuus mahvi.
Pärast kustutatud konide sulgemist uurimiskambrisse mõõtis töörühm kaheksa sigarettidest reeglina väljutatava kemikaali kontsentratsiooni. Neli neist kemikaalidest on FDA kuulutanud kahjulikeks või potentsiaalselt kahjulikeks.
Triatsetaan ei kuulu nende nelja ohtliku aine hulka, kuid kuna seda leidub kõigis sigaretifiltrites ja see ei aurustu kergesti, sobib see hästi teiste „kleepuvate“ kemikaalide lagunemise indikaatoriks.
Katsekambri õhu temperatuuri, suhtelist niiskust ja veeauru kontsentratsiooni moduleerides kontrollisid uurimuse autorid katseliselt, kuidas emissioonide hulk eri tingimustel muutub. Näiteks selgus, et kõrgema õhutemperatuuri juures eritasid konid kemikaale ohtramalt.
Teisisõnu paistab, et tuhatooside päevadeks tühjendamata jätmine autos või siseruumides, eriti palava ilmaga, on halb mõte, mis võib potentsiaalselt põhjustada nii suitsetajate kui ka mittesuitsetajate kokkupuudet seniarvatust suurema hulga tervistkahjustavate kemikaalidega.
Uurimuse autorid kirjutavad töö kokkuvõttes, et konist viie ööpäeva vältel ümbritsevasse õhku lekkiva nikotiini mass on võrreldav suitsetamise ja passiivse suitsetamisega seonduva nikotiinikogusega, eriti kõrgemate temperatuuride juures.
Uurimuse tulemused on piiratud, kuna sellesse hõlmati ainult üks suurema läbimüügiga sigaretimarkidest ja seni puuduvad teised uuringud, mille tulemusi saaks võrdluseks kasutada. Ometi järeldub, et me võime olla sigarettide kahjulikkuse hindamisel jätnud tähelepanuta ühe olulise teguri.
Igal aastal tekib maailma juurde hinnanguliselt viis triljonit sigaretikoni, millest paljusid ei kustutata korralikult või ei prügistata nõuetekohaselt; see põhjustab muu hulgas pinnasereostust, kuna sigaretikonid ei biolagune.
Võiks ju arvata, et autos vaid siis suitsetades, kui seal lapsi pole, kaitseb suitsetaja laste ja teiste mittesuitsetajate tervist. Kui aga auto tuhatoosi täidavad konid, mis neid kemikaale õhku lekitavad, puutuvad nendega kokku ka kaassõitjad.
Uurimuse põhjal valminud tööd ilmusid teadusajakirjades International Journal of Indoor Environment ja Science of the Total Environment.
Tänavu on suitsetamise tõttu surnud üle kahe miljoni inimese.
