INTERVJUU | Raul Eamets: Eesti ei vaja praegu võõrtööjõudu

Viimase nädala jooksul on Eestis lahvatanud arutelud võõrtööjõu üle ning hoolimata sellest, et see on muudetud teatud valitsuserakondade poliitikute poolt labaseks vodevilliks, on tegemist küsimusega, mis kujundab eesti majanduse ja ühiskonna käekäiku juba lähitulevikus.

Võõrtööjõudu kasutatakse peaaegu kõikides arenenud maades, kuid Eesti jaoks on sellega seonduvad probleemid suhteliselt uued. Forte uuris tööökonoomika valdkonna eksperdilt, Tartu Ülikooli professorilt Raul Eametsalt kas eesti majandus vajab praegu, aga ka lähematel kümnenditel kasvuks välismaalt sissetoodud tööjõudu. Raul Eamets rõhutab, et odava ja vähekvalifitseeritud tööjõule põhineva ärimudeli aeg on Eestis läbi saanud.

Meie erinevad elukutselistest patriootidest poliitikud ja arvamusliidrid korrutavad, et vaja on sünnitada palju lapsi. Kuid isegi kui Eesti inimesed, kes Euroopa mastaapides on täiesti tublid sünnitajad, sünnitaksid veel rohkem kui praegu, siis võtaks 20-25 aastat, et need lapsed siseneksid tööjõuturule. Kas seniks vajab eesti majandus võõrtööjõudu?

See sõltub sellest, mis Eesti majanduses toimuma hakkab. Kui ta jääb mõneks ajaks kiratsema - ning võib arvata, et sel ja võib-olla ka järgmisel aastal midagi head ei tule - siis kõrge tööpuuduse tingimustes ei peaks meil vajadust võõrtööjõu järele olema.

Mingites majandussektorites on tulevikus võõrtööjõudu vaja, kui me vaatame kas või näiteks teisi arenenud riike. Kuid teisalt võib järgmise 20-25 aasta jooksul toimuvat ka sellise nurga alt vaadata, et võib-olla on meie tööjõu vajadus hoopis väiksem.