Tartu teadlased proovivad haavaravis kasutada kalajääke
Uuringud on näidanud, et krooniliste haavandite raviks sobivad hüdrogeelid ja elektrospinnitud nanokiulised haavakatted. Need peaksid võimaldama ära hoida haavainfektsioone ning aitama kaasa krooniliste haavandite paranemisele.
„Selliste haavakatete valmistamiseks on vajalikud biosobivad ja multifunktsionaalsed polümeerid. Üks võimalus sellist uudset materjali saada on kasutada kalajääkidest hüdrolüüsi teel valmistatud želatiini ja vähist saadud kitosaani," ütles Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi füüsikalise farmaatsia dotsent Karin Kogermann.
Tartu Ülikooli teadlased aga selgitavad välja neist saadud algmaterjalide füsikokeemilised omadused ja elektrospinnitavuse ning neist valmistatud materjalide ohutuse ja biosobivuse rakukatsetes.
Kui kala- ja koorikloomajääkidest valmistatud haavakatted müügile jõuaksid, ei erineks need ülikooli kinnitusel välimuselt praegustest haavakatetest kuidagi.
„Haavakatte materjal koosneks nano- kuni mikromeetrise läbimõõduga väikestest kiududest, mis on nähtavad vaid elektronmikroskoobis. Toormaterjal ise ja sellele antud sobiv kuju võiksid anda haavade ravis oodatud toime," kirjeldas Kogermann.
Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste uuring kestab 2021. aasta novembrini.
