Valitsuse kummaline internetitoetus
Kokku otsustati eraldada lisaeelarves internetiühenduste arendamiseks 15 miljonit eurot läbi kahe meetme: 6 miljonit eurot otse sideettevõtjatele võrgu rajamiseks ja 9 miljonit eurot selleks, et kliendid saaksid läbi nendesamade sideettevõtete küsida 300-eurost toetust endale internetitehnika soetamiseks ja liitumistasude maksmiseks.
Kokkuvõttes liigub igal juhul kogu see 15 miljonit sideettevõtetele.
Rajama peavad nad operaatorineutraalse võrgu, ehk klient peab saama ise otsustada, kelle käest ta hiljem internetti ja teleteenust ostma hakkab - seega on välistatud näiteks Telia või Elisa osalemine, kuna nemad rajaksid võrku vaid iseenda teenuste pakkumiseks ja ei hakkaks valguskaabli kiudu teineteiselt rentima. Lisaks tohib toetuse eest võrku rajada vaid nö valgetele aladele, ehk piirkondadesse, kus pole veel praegu internetti kiirusega 30 Mbit/s ning kuhu seda keegi lähema kolme aasta jooksul ka rajada ei plaani.
See kõik on väga loogiline ja selge, aga edasi hakkavad pihta kummalised piirangud. Esiteks ilmneb suur vastuolu meetmetega määratavates tähtaegades.
Nimelt näeb meede 1 ette, et avaliku konkursi tulemusena välja valitud toetuse saajad peavad juurdepääsuvõrgu ehituse kõikides kokku lepitud sihtpiirkondades lõpetama hiljemalt 31. oktoobril 2021. Meede 2 ütleb aga, et toetusmeetmest toetuse saamiseks saavad kliendid sidettevõtteid volitades taotlusi esitada ja toetuse andmise otsuseid teha kuni 31. detsembrini 2020.
Siit järeldus: riik eeldab, et sideettevõtted teavad juba käesoleva aasta detsembris, milline liituja täpselt ja millist tehnikat soovib endale koju osta järgmise aasta oktoobris. See ei ole aga lihtsalt võimalik, kuna tulevased kliendid ei pruugi sel aastal veel isegi teada, kas ja millal nad järgmisel aastal endale interneti koju saavad.
Liiatigi juhul, kui mõlemad meetmed avatakse tõesti juunis, nagu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on praegu plaaninud, siis aasta lõpuks ei ole ka teoreetiliselt võimalik, et keegi suudaks tegeleda valguskaabli vedamise projektide koostamise, kooskõlastamiste, maaomanikelt lubade küsimise ja reaalse võrgu rajamise töödega nii kiiresti, et kasvõi ühelgi kliendil kaabel kodus oleks.
Sellistest tähtaegadest saab teha vaid ühe järelduse: toetussummast suurem osa - ehk 9 miljonit - eurot - on ette nähtud sideettevõtetele, kellele on valguskaablivõrk juba klientideni veetud (aga kliendid pole tahtnud ühenduda) või kes kasutavad lairibainterneti pakkumiseks mitte valguskaablit vaid WIMAXit või muud õle õhu interneti püsiühenduse pakkumiseks sobivat tehnoloogiat.
Viimast pakub Eestis ulatuslikumalt Levikom, kes ise ei saaks maksuvõlgade ja omakapitali vähesuse tõttu riigi toetusmeetmetele kandideerida, küll aga sobivad nad suurema meetme tarvis läbi selle juhul, kui kliendid sõlmivad temaga lepingu ja volitavad teda riigilt endale 300-eurost toetust küsima.
Operaatorineutraalselt valguskaablivõrku on Eestis arendamas kaks ettevõtet: riigifirma Elektrilevi ja pooles ulatuses omavalitsustele kuuluv Eesti Andmesidevõrgu AS Lõuna-Eestis.
Seega on hetkel Eestis kokku kolm ettevõtet, kes võiksid kokku omavahel kõnealuse 15 miljonit eurot ära jagada. Sellest kuuele miljonile eurole saaks kandideerida Elektrilevi ja Andmesidevõrk ning 9 miljonile Levikom.
Aga nii lihtne pole ka see, kuna riik on seadnud veel ühe tõkke: kahe meetme peale kokku tohib üks sideettevõtja saada toetusi maksimaalselt 2,5 miljonit.
Nii et minimaalselt tuleks see 15 miljonit eurot ära jagada kuue ettevõtte vahel ja riigil tuleb leida veel vähemalt kolm ettevõtet, kes oleksid valmis valguskaablit valgetele aladele vedama või üle õhu teenuse pakkumiseks internetisaatjaid paigaldama ning seda viisil, et neil tekiksid kliendid, kes liitumiseks toetust küsiksid.
Need ettevõtted tohivad meetme 1 nõuete kohaselt küsida liitumistasuks 200 eurot, meede 2 näeb aga ette, et klient võib liitumiseks ja seadmete soetamiseks küsida raha kuni 300 eurot. Seega liitumisele 200 ja seadmetele ülejäänud 100. Nagu öeldud: inimesed ei saa raha küsida otse riigilt vaid ainult läbi sideettevõtte.
Praegune riigi plaan näeb ette, et juuni alguseks peaks konsultatsioonide tulemusel valmima uus nn valgete alade kaart ning seejärel avatakse mõlemad meetmed.
Riigiettevõte Elektrilevi on riigilt varem juba saanud 20 miljonit eurot selleks, et valgetele aladele kiiret internetti viia.
