Teadlased plaanivad elu otsida ka ammu surnud tähtede ümber tiirlevatelt planeetidelt
USA-s New Yorgi osariigis Ithacas tegutseva Cornelli ülikooli teadlased loodavad, et kui järgmise põlvkonna observatooriumid tööle hakkavad, saab neid kasutada surnud tähtede ümber tiirlevatelt kaugetelt eksoplaneetidelt elu jälgede otsimiseks.
Astronoomid loodavad, et neil õnnestub tabada märke minevikus elanud või praegu elavatest eluvormidest, vaadeldes oma valgest kääbusest ematähe ümber tiirlevaid Maa-sarnaseid kivimplaneete ajal, mil need tähe eest läbi liiguvad.
Sellest lootusest kannustatud Cornelli ülikooli täheteadlased avaldasid hiljuti teadusajakirjas The Astrophysical Journal Letters uurimuse, mis peaks aitama astronoomidel tulevikus vaatlustulemusi tõlgendada.
Kirjeldatud tüüpi eksoplaneetidel on arvestatav võimalus ematähe surm üle elada. Valged kääbused on kogu oma kütusevaru ammendanud ja kokku varisenud tähtedest alles jäänud tähetuumad.
Mõistagi pole eriti tõenäoline, et miski, mis enne sellist kataklüsmi mõnel tähte ümbritsenud planeetidest elas, tähe kokkuvarisemisest johtunud plahvatuses ellu jäi, kuid samas pole välistatud, et hiljem tärkas seal uus elu.
„Kui leiaksime elumärke ammu surnud tähtede ümber tiirlevatelt planeetidelt, oleks järgmine intrigeeriv küsimus, kas too elu elas üle tähe surma või arenes taasalgusest peale teiseses elutekkeprotsessis,“ kirjutasid uurijad pressiteates.
Siinkohal tulebki mängu kavandatav uus uurimissuund, mille eesmärgiks on panna kokku kataloog nähtustest, mida astronoomid võivad seda tüüpi eksoplaneetide uurimise käigus täheldada.
„Kui sellist planeeti vaadeldakse tähe eest läbi liikumise ehk transiidi ajal, on teadlastel võimalik välja selgitada, millest koosneb selle atmosfäär, kõrvutada seda meie uurimuses toodud spektrimustritega ja otsida märke elust. Sellise juhendmaterjali üllitamine annab vaatlejaile teada, mida nad otsima peaksid,“ rõhutavad autorid.
