Rahandusministeeriumi kogutud andmed näitavad, et aastal 2018 oli Eesti riigi palgal keskmiselt 132 225 inimest. Kui läbi sai aasta 2019, oli sama näitaja juba 132 322. Seega: vaatamata sellele, et vallad liitusid, ära kaotati maavalitsused ja paljud tugiteenused koondati ühte asutusse, on riigitöötajate arv jäänud peaaegu samaks ja tegelikult isegi veidi kasvanud.

Kui vaadata konkreetsemalt avaliku teenistuse seaduse alusel tööl olevate riigiametnike arvu, siis aastal 2018 oli neid 27 569 ja aastal 2019 16 428.

Siit saab teha järelduse: riik on küll ametnikke enam kui 11 000 võrra vähendanud… et nad siis kohe tavalepinguga tööle tagasi võtta.

Mis puutub palkadesse, siis keskmine kuupalk riigiametnikel oli aastal 2018 1754 eurot, mis oli 170 euro (ehk 10,7 protsendi) võrra suurem kui 2017. aastal. Aastal 2019 oli keskmine palk ametnikel juba 1861 eurot ja see oli omakorda 7,6 protsenti suurem kui aastal 2018.

Väga konkreetseid kärpeplaane ei ole riigijuhtidel tekitanud ka koroonapandeemia ja sellest tingitud eriolukord. Selle asemel näeme suuri preemiaid ja üldist palgatõusu.

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles pärast eriolukorra väljakuulutamist Fortele, et mõningad kärpeplaanid siiski riigil on.

„Selle aasta suurim tegevus on asutuste ümberkorraldused, mille tulemusel tekib 7 ameti, 3 sihtasutuse, 1 keskuse ja 4 ministeeriumi rakendusfunktsioonide ümberkorraldusena 5 ametit. Selle tulemusena paraneb teenuste kvaliteet, kaovad dubleerimised, optimeeritakse personal ja toimub rahaline kokkuhoid. Jätkame tugiteenuste konsolideerimisega Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Selle tulemusena on riigi ametiasutustest vähenenud töökohad ja tekkinud parem ülevaade eelarve kasutusest,“ ütles Aab.

* Väljendi võttis hiljuti kasutusele minister Martin Helme, loe siit