Kuigi Bezos on lahke heategevuseks annetaja ja kulutab firma raha lahkelt juhtkonna heakski, ei laiene see lahkus laotöötajatele ja üldse füüsilise töö tegijatele, kellel veebikaubamaja tegevus ja edu suuresti põhinevad.

Selle värskeim kinnitus on Amazoni lubadus, et kontoritöötajad võivad soovi korral "vähemalt kuni 2. oktoobrini" kodust töötada. Kui aga nn kauba levitamisega seotud töötaja tahab peale 1. maid koju jääda, peab ta kirjutama avalduse ajutiseks töölt lahkumiseks. Eemaloldud ajal töötasu ei saa.

USA-s on koroonapandeemia kasvanud kaugelt suuremaks kui üheski teises riigis. Selle uudise koostamise hetkel on seal avastatud 1 188 421 leitud COVID-19 kandjat (neist 178 594 ka terveks kuulutatud) ja 68 602 surnut.

Nende arvude valguses tundub mõistlik, et rikas firma (turuväärtus 1. mai seisuga 1,14 triljonit USA dollarit) hoolitseb kriisi ajal rohkem nende töötajate eest, kellel on suurem risk haigestuda – nende eest, kes ei saa töötada kodust.

Mida Amazon aga tegelikult teeb, on lisada laoinimeste tunnitasule ajutiselt (märtsi algusest mai keskpaigani) kaks dollarit ja lubada neil, kes ei julge või saa tööle tulla, tasuta kodus istuda või uut teenistust otsida (mis on juba majanduslanguse varajases faasis muidugi väga raske).

Amazoni blogipostitus viitab, et firma kavatseb pandeemiast tingitud ettevaatusabinõudele kulutada alates aprillist kuni juunini neli miljardit dollarit. Selle põhjal tundub, et alluvate peale on mõeldud.

Uudistest on samas läbi käinud, et Amazoni töötajad korraldasid hiljuti proteste, sest tundsid, et neid pole koroona eest piisavalt kaitstud. Seda illustreerib ka artikli avapilt protestist, mille töötajad 1. mail korraldasid.

Varem on meediasse jõudnud korduvalt kuuldused, kuidas laotöötajaid näruse palga peal hoitakse, et Amazon ise rohkem kasumit saaks.

Bezosi impeerium pole samas kaugeltki ainus patuoinas, vaid pigem jäämäe tipp, mis viitab palju levinumale probleemile USA teenindussektoris - füüsilise töö tegijate ärakasutamisele.

Möödunud nädalal kuuldus, et sarnaseid streike on teinud või lähiajal plaanivad veel mitmed sarnastel aladel tegutsevate USA firmade töötajad, kes pole oma palga ja muude tingimustega rahul (Instacart, Amazonile kuuluv Whole Foods, Walmart, Target, FedEx).

"Need firmad on selliseid töötajaid kaua ja häbitult ekspluateerinud, kuigi nood teevad väga olulist, aga suuresti nähtamatut tööd. Pandeemia abil on nad korraga hädavajalikuks muutunud, mis annab neile tohutult parema positsiooni läbirääkimisteks, kui nad kollektiivselt organiseeruda suudavad," kinnitab CUNY töö- ja linnakeskkonna uuringute kooli tööajaloolane ja professor Stephen Brier.

[8. JUUNIL LISATUD] Amazoni juhtkonna reaktsioon kohtuasja-uudisele: nad väljendasid kurbust koroonapandeemia mõju üle ja loetlesid terve rea asju, mida on teinud töötajate ja lepingupartnerite toetamiseks.

Tänavuse aasta teises kvartalis "investeeris" Amazon pandeemia vastu võitlemiseks neli miljardit USA dollarit. Sellest viiendiku ehk 800 miljonit dollarit koroonakaitseks (puhastusvahendid, maskid jm, aga ka lisatasud ja soodustused). Viimase hulka kuuluvad ka kaks nädalat tasuta töölt eemalolekut koroonapatsientidest töötajatele või neile, kes on karantiinis.