Eesti kaitseväe mehitamata maismaasõidukid Mali operatsioonil
Malis Milrem Roboticsi arendatavat robotit kasutanud jalaväerühma Estpla-32 ülema leitnant Taavi Eesalu hinnangul suudab selliste mõõtmete ja võimega mehitamata maismaasõiduk toetada soomukiteta jalaväeüksust mitmel viisil, kirjutab Kaitseväe aastaraamat.
Eesalu on oma kogemuse põhjal öelnud, et kui seadet kasutada operatsioonidel, siis on sellel lisavõime, mis mõnes olukorras võib osutuda üksuse jaoks kriitiliselt vajalikuks.
Vastupidav karmidele oludele
THeMISe katsetamine Malis algas 2019. aasta mais. Esimeste kuude jooksul kasutas üksus masinat Gao linna lähistel asuvas baasis mitmesuguste logistiliste ülesannete täitmisel.
Eesti jalaväelased kasutasid seadet aktiivselt ning tehti hulgaliselt proovisõite ja eri katsetusi. See võimaldas mõõta masina kulumist ja vastupidavust Mali karmides oludes ning samal ajal tegeleda edasi tootearendusega, kohandades masina disaini ja komponente kuuma ilma oludeks.
Mali keskkond erineb Eestist eelkõige kõrge temperatuuri, suure tolmu hulga ja teravate vulkaaniliste kivide poolest. Masina esmane katsetamine näitas, et seade peab edukalt vastu nii kirjeldatud oludele kui ka võimalikele rünnakutele.
2019. aasta 22. juulil terroristide korraldatud rünnaku ajal asus masin selle keskmes, enesetapumasinast loetud meetrite kaugusel, ja sai rünnaku tõttu ka kannatada. Plahvatus mõjutas eelkõige masina keret, seadme kriitilised komponendid pidasid ligi 200 kilo lõhkeaine plahvatusele vastu ning masinat sai sama efektiivselt edasi kasutada.
Rakendamine taandub loomingulisusele
Augustis vastutuse üle võtnud Estpla-32 jätkas THeMISe rakendamist, kasutades masinat patrullides ning viies katsetused seeläbi uuele tasemele. Kui eelmistel kuudel katsetati seadme vastupidavust keskkonnale, siis Estpla-32 asus tuvastama masina kasutamise parimaid viise ja kitsaskohti operatsioonidel.
THeMIS sai esimesed patrulli ristsed 23. septembril Gao linnas koos jalgsipatrulliga. Esimesel korral ei seatud masinale ühtki ülesannet, et keskenduda põhiliste protseduuride katsetamisele ja kitsaskohtade tuvastamisele.
Esimene patrull kinnitas, et roboti kaasamine jalgsipatrulli ei vaja suurt taktika ümberkorraldamist, sest sarnaneb soomukitega tehtava patrulliga. Küll aga võib avalikkuse kõrgendatud huvi tähendada, et veelgi tugevamat rõhku tuleb panna lähijulgestusele.
Mali taolises keskkonnas on äärmiselt oluline tagada masinat uudistama tormavate laste turvalisus, kuna ligi poolteist tonni kaaluv robot võib tõsiselt ohustada tähelepanematut liiklejat. Samuti peavad masina lähijulgestajad kindlustama, et sõidukile koormatud varustus püsiks turvaliselt kinnitatuna ja oleks kogu operatsiooni vältel kaitseväelaste kontrolli all.
Edasised katsetused THeMISega kinnitasid, et mehitamata maismaasõidukid suudavad pakkuda jalastunud ja soomukite toeta üksusele vajalikku lisaabi.
Lisalaskemoona, vee, toidu ja muu varustuse vedamise kõrval suudab THeMIS või selle ekvivalent olla üksusele toeks nii vaatlusel kui ka lahingukannatanu evakuatsiooni korral. See tähendaks vaid ühe inimese (operaatori) eemaldamist lahinguväljalt ja vähendaks kordades kannatanu transpordi käigus kaotatud aega ja energiat.
Samuti saab robot toetada üksust tulejõuga (kui masinale on paigaldatud näiteks 12,7 mm raskekuulipilduja või tankitõrjerelv Javelin). THeMISel on eelis soomukite ees helidistsipliini järgimist nõudvates, kitsastes ning pehme pinnasega piirkondades, kuhu suundudes peab üksus soomukist eemalduma, aga mehitamata maismaasõiduki saab kaasa võtta.
Estpla-32 on kasutanud THeMISt patrullides nii soomuki külge haagituna kui ka puldist opereeritavana. Samuti katsetas üksus edukalt UGV mahutamist liitlaste transpordihelikopterisse Boeing CH-47 Chinook ning 22 tonni kaaluva Sisu soomuki ja 32-tonnise VBCI soomuki pukseerimist.
THeMISe väikeste mõõtmete tõttu on selle jälg öövaatlusseadme ja termokaamera pildis tagasihoidlik ning isegi 100 meetri pealt on masina eristamine madalas taimestikus keerukas.
Koostöö jätkub
2019. aasta lõpu seisuga on Milremi UGV läbinud Malis ligi 1000 kilomeetrit. Poole aastaga on kerkinud oodatust enam parendusideid, millest paljud on juba jõudnud tootearendusse ning seadme efektiivsemasse rakendamisse.
Kui esialgu plaaniti THeMISt katsetada kuni neli kuud, siis eduka tulemuse tõttu pikendasid kaitsevägi ja Milrem Robotics koostööperioodi ka 2020. aastasse.
„Mehitamata maismaasüsteemide tulek lahinguväljale ei ole seotud küsimusega „Kas?“, vaid küsimusega „Millal?“,“ ütleb kaitseväe peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Sten Allik. „Ma olen näinud nii Eestis kui ka Malis, kuidas muutub üksuse mõtlemise viis, kui uudset tehnoloogiat tegelikkuses proovitakse ja mõtestatakse. Võltstagasihoidlikkuseta ja üle pingutamata võib öelda, et Milrem Robotics ning Eesti kaitsevägi on mehitamata maismaasüsteemidega seotud ringkondades saanud ülemaailmselt tuntud referentsiks.“
Eestis väljaarendatud mehitamata maismaasõiduki platvormil põhineb ka 14 Euroopa Liidu riigi mehitamata maismaasõiduki projekt, mille on 2018. aastal kinnitanud ELi kaitseministrid PESCO (ELi alaline struktureeritud kaitsekoostöö) algatuste kohaselt ning mille rahastamiseks taotlevad liikmesriigid vahendeid Euroopa Kaitsefondist.
