Euroopas algas koroonavaktsiini katsetamine inimeste peal
Esmalt sai katselise vaktsiini kaks inimest, aga sellega seotud uuringu jaoks on värvatud üle 800 vabatahtliku.
Pooled neist saavad koroonavaktsiini – täpsemalt uue koroonaviiruse põhjustatud haiguse COVID-19 vastase vaktsiini võimaliku variandi – ja pooled kontrollvaktsiini, mis loob inimekehas kaitse tegelikult hoopis meningiidi vastu. Vabatahtlikud ise ei tea, millise nad said.
Vaktsiini lõid vähem kui kolme kuuga Oxfordi ülikooli juures töötavad teadlased, keda juhtis Jenneri instituudi vaktsinoloogiaprofessor Sarah Gilbert.
"Mul on isiklikult sellesse vaktsiini kõvasti usku," kommenteeris Gilbert. "Muidugi peame seda enne laiemalt kasutuselevõttu veel testima, nöitama, et asi tõesti toimib ja takistab inimestel uue koroonaviirusega nakatumast."
Ta on varem avalikkuse ees maininud, et on vaktsiini toimimises 80% ulatuses kindel. Nüüd aga ta kindlat arvu öelda ei taha, vaid lisab, et on "selle õnnestumise osas väga optimistlik".
Kuidas teada, et Oxfordi teadlaste töö oli tulemuslik? Ainuke viis on võrrelda lähikuudel nakatatute arvu nende omadega, kes inimkatsetest osa võtsid.
Kui Ühendkuningriigis lähikuudel uute nakatatute arv niigi kiiresti langeb, siis võib see uuringu koostajatele raskusi tuua, kuna andmeid võrdluseks napib.
Oxfordi ülikooli juurde kuuluva vaktsiiniuuringu-grupi Oxford Vaccine Groupi juht Andrew Pollard ütleb: "Me kihutame selle epideemialaine sabas. Kui see meist kiirem on ja ruttu kaob, siis ei saa järgnevatel kuudel ka öelda, kas vaktsiin tööta. Aga usume, et tulevikus lisandub uusi nakatatuid, sest viirus pole kuhugi kadunud."
Lähikuudel algab ka ulatuslikum testimine, kuhu tiim kaasab umbes 5000 vabatahtlikku. Plaan on hakata testima ka Aafrikas Kenya riigis.
Ruttu väga laiaulatuslikku testi inimese peal ei tehta, sest see oleks eetiliselt küsitav. Kindlat ravimit ju COVID-19 vastu seni ei ole.
Testi läbiviijad jälgivad vaktsiini saanud vabatahtlikke lähikuudel erilise hoolega ja hoiatavad neid, et esimestel päevadel peale süsti saamist võib tekkida tervisekaebusi nagu valu käes või peas ning palavik. Ka on hoiatatud, et inimesel võib teoreetiliselt tekkida kehas viiruse vastu tugev reaktsioon.
Ühendkuningriigis on koroonavaktsiini-inimkatseid oodata peagi ka teistelt teadlasterühmalt, mis tegutseb Imperial College Londoni juures. Nemad loodavad inimkatseteni jõuda juunis.
Mõlemad mainitud tiimid tegutsevad riigirahade toel, valitsus eraldas neile kokku umbes 40 miljonit inglise naela (ca 45,8 miljonit eurot).
