Rooma sõjalaevastik sündis soovist vihatud kartaagolased merel puruks lüüa
Kiire võidurelvastumise järel põrkasid Eknomose neeme juures ajaloo ühes suurimas merelahingus kokku 680 laeva ning 200 000 meremeest ja sõdurit, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.
Sel suvepäeval 256. aastal eKr avanes Sitsiilia rannikult uskumatu vaatepilt. Mööda merd seilas hiiglaslik Rooma laevastik, mis koosnes 330 sõjalaevast ja lugematust hulgast transpordialustest. Isegi maale oli kuulda ühes taktis aerutavate tuhandete aerude kriginat ja ohvitseride hõigatud käsklusi.
Rooma laevade juhid vahtisid pingsalt ettepoole, sest peaaegu kõik nad olid meresõjas debütandid ja merel olemine tekitas neis veidi närvilisust.
Kõik teadsid, et selle mereoperatsiooni eesmärk oli vihatud Kartaago Põhja-Aafrikas. Oli kindel, et vaenlase võimas laevastik annab endast parima, et roomlaste laevu peatada. Merel oli Kartaago hirmus vastane, hirmsaim kõigist teadaolevaist.
Äkki kõlasid kõvahäälsed hüüded. Vahipostil olnud madrused olid silmanud kaugel horisondil üksikuid laevamaste, mida peagi sai nii palju, et nende kokku lugemine läks sassi.
Rooma laevade aerutajad haarasid aerudest kõvemini kinni, laevade vibulaskjad ja raskerelvastuses leegionärid astusid reelingule lähemale. Kõik teadsid, mida tähendab mastimets kaugel ees – see oli Kartaago laevastik.
Järgmistel tundidel seisis ees maailmaajaloo suurim merelahing Eknomose neeme juures. Lahingu tulemus otsustas, milliseks kujunes maailm tulevastel sajanditel. Seni oli Vahemerel kaks rivaalitsevat suurvõimu. Üks oli ülearune.
Kartaago oli Vahemerel domineerinud üle 300 aasta. Linna rajasid foiniiklased 800. aasta paiku eKr tänapäevase Tuneesia territooriumile.
Kartaago linnriigist pärit kaupmehed seilasid Vahemerel, vedades laiali kaupu, mida müüdi suurvõimu kaubanduslikes tugipunktides ja kolooniates nii Põhja-Aafrika, Hispaania, Küprose, Sardiinia kui ka Sitsiilia rannikuil.
Kaubandus tõi sisse hiigelsummasid ja võimaldas linnal ehitada võimsa sõjalaevastiku, mis ei pidanud paljuks võõrriigi laevade uputamist, kui need Kartaago huvisid segasid.
Kartaago jalavägi koosnes peamiselt võõramaalastest palgasõduritest, kuid sõjalaevastiku meremehed olid peaaegu eranditult kartaagolased. Kartaagolaste sõjalaevad olid tuntud ja kardetud kogu Vahemerel oma manööverdusvõime ja löögijõu poolest.
Vastupidi kaubalaevadele olid sõjalaevad, mille puhul kiirus oli tähtsam kui lastiruumi maht, kitsad ja pikad, et aerude taha mahuks võimalikult palju sõudjaid. Laevadel oli kaks masti, kuid purjesid kasutati ainult rahulikult seilates. Võitluse eel mastid langetati ja aerutajad võtsid töö üle.
Aerutajate arv sõltus laeva suurusest. Suurimad sõjalaevad, viietekilised, olid umbes 40 meetri pikkused ja neil oli kuni 300 aerutajat.
Ühtekokku oli Kartaago sõjalaevastikus veidi rohkem kui 200 alust, kuid vajaduse korral võisid nad laevu kiiresti juurde ehitada. Ühelgi riigil polnud seniajani õnnestunud rajada nii suure võitlusvõimega laevastikku.
Kuidas roomlased merel võimu siiski enda kätte võtsid, sellest loe lähemalt aprillikuu Imelisest Ajaloost!
