Viimnepäev minut-minutilt: kuidas nägi maailmalõpp välja 66 miljoni aasta eest

Maavärinad, hiidlained ja tulikuumade klaaskuulide rahe – uued leiud pajatavad esimest korda ja üksikasjalikult hirmsast päevast, mil Maad tabas asteroid, mille tagajärjel surid dinosaurused peaaegu täies koosseisus välja.

On üpris tavaline päev kriidi­ajastul ümmarguselt 66 miljonit aastat tagasi. Hiiglaslik rohusööjast dinosaurus tritseeratops sammub aeglaselt jõekaldale, et võtta pruukosti ja nosida seal kasvavaid lopsakate lehtedega madalaid taimi, kirjutab ajakiri Imeline Teadus.

Äkki pimestab ta silmi ere sähvatus. Kümnetonnine saurusemürakas pöörab pilgu jõekaldalt alla suudme poole. Seal kaugel, kus meri ja taevas silmapiiril ühte sulavad, tõuseb horisondi tagant must pilv.

Siis hakkab maa suure looma jalge all värisema. Üks võimas raputus järgneb teisele, nii et kõrged puud langevad raksatades juurelt. Mõne aja pärast vappumine lõpeb.

Tritseeratops, kes imekombel on jalgele jäänud, vaatab uuesti mere poole. Seal on nüüd veemass tõusnud üüratult kõrgeks müüriks, mis liigub ähvardava meelekindlusega kiirelt kalda poole. Loom, kes pole eales midagi säärast näinud, hakkab hirmunult taganema. Äkki tunneb ta seljal põletavat valu.

Tuleb enneolematuid sademeid – tuliseid sulaklaasi piisku, mis süütavad ümberringi puid ja põõsaid. Veemüür jõuab vähem kui minutiga kaugelt avamerelt jõe­suudmesse, siis prahvatab hiidlaine üle kalda, vesi paiskub kaugele maismaale ja tritseeratops leiab end ookeani põhjast.

Seejärel vesi taandub, jättes endise metsa alla visklema hulga kalu, kes mereveega sinna kandusid; maha jäävad ka paljud haavatud loomad ning kõikjal on vetikate ja murdunud puutüvede rägastik. See pole siiski veel kõik, sest nüüd tormab üle lahingutandri järgmine laine, mis matab laastatud maa ühes ohvritega paksu mutta.

Umbes niisugune stseen rullus lahti tänase USA põhjaosas pisut pärast seda, kui 66 miljo­nit aastat tagasi tabas Maad hiigelsuur asteroid. Rühm teadlasi on iidse jõesuudme ümbruses väljakaevamisi teinud ja minut-minutilt rekonstrueerinud sündmuste jada, mis tabamusele järgnes.

Dinosaurused valitsesid maakera ligi 160 miljonit aastat ja siis äkki kadusid. Ellu jäid ainult üksikud liigid, kes on tänaste lindude kauged esivanemad. Kõik suured maismaal ja vees elanud sisalikud surid aga välja.

Miks see nii läks, selle üle on vaieldud juba üle 100 aasta ning esitatud on ka lugematu arv hüpoteese: pakutud on aju taandarengut, pandeemiaid, vähest sugutungi ja paljut muud.

1970ndail hakkas levima hüpotees, et dinosaurustele tegi otsa peale vulkaani­purse. 1980. aastal vaidlustas selle rühm USA teadlasi eesotsas isa ja poja Luis ja Walter Alvareziga. Geoloogist poeg oli Itaalias võtnud proove punasest savikihist, mis pärineb täpselt sellest ajast, mil dinosaurused maa pealt kadusid.

Kodus USAs aitas proove analüüsida ta füüsikust ja Nobeli auhinna laureaadist isa. Nad tahtsid tegelikult välja selgitada, kui suur vanusevahe oli savikihi ülemisel ja alumisel osal, kuid avastasid midagi palju huvitavamat.

Nimelt sisaldas sauruste kadumisajast pärit savikiht ebatavaliselt suurtes kogustes iriidiumi – väärismetalli, mis on Maal haruldane, kuid mida leidub asteroidide koostises.

Alvarezid mõistsid, et seisavad suure avastuse lävel, kuid enne seda oli neil vaja saada kinnitus, et suur iriidiumikogus ei olnud omane üksnes sellest Itaalia piir­konnast pärit savile ning põhjustatud mingist kohalikust mõjurist.

Seepärast sõitsid nad ringi mitmel pool maailmas, käies Euroopast Okeaaniani, et uurida ka mujal sama ajajärgu pinnasekihte. Selgus, et iriidiumi sisaldasid selle ajajärgu proovid igal pool üle maailma.

Alvarezidele oli selge, et 66 miljonit aastat tagasi oli Maad tabanud tohutu asteroid. Miski muu ei oleks saanud iriidiumi sellisel hulgal nii lühikese ajaga üle kogu planeedi laiali puistata. Oli ilmne, et asteroid oli mõjutanud kõike elavat, õigemini hävitas see suure osa elust Maal.

Eriti hästi aimas katastroofi ulatust just vanem Alvarez, sest 6. augustil 1945 oli ta vaatlejana lennanud lennuki järel, mis viskas aatomipommi Hiroshimale. 66 miljonit aastat tagasi Maad tabanud asteroid tekitas plahvatuse, mis oli Hiroshima tuumapommist miljardeid kordi võimsam.

Loe lähemalt selle kohta, mis tollel 66 miljoni aasta tagusel päeval täpselt juhtus, märtsikuu Imelisest Teadusest!