TEST | Speedlink Enmate – hiirepadi, mis laeb ka telefoniakut
Well, mõelge uuesti. 21. sajandi hiirematis pole enam midagi lihtsat, tegu on väikestviisi tehnilise meistritööga. Vähemalt ideaalis. Igatahes oli minu töölauale maandunud Speedlink Enmate midagi palju enamat, kui tavaline hiirematt. Seda on näha juba kaugele, kirjutab Digitest.ee.
Välimus
Kui varem on Speedlinki tooted jõudnud minuni firmale tavapärases punavalges ümbrises, siis uus pakend on pigem must, kergete punaste nootidega. Aga oluline pole mitte ümbris, vaid sisu.
Enmate-hiirematt on alumiiniumist, kergelt plastise-kummise kattega. Ning ilmselt kõige paksem hiirematt, mis kunagi minu kätte on sattunud.
Ja seda põhjusega. Nimelt on hiirepadi varustatud USB-ühendusega. Ja seda kahel põhjusel. Esiteks on hiirematt ääristatud värvilise LED-valgustusega. Ning teiseks on matil võimalik juhtmevabalt laadida näiteks nutitelefoni. Pole paha, kas pole. Aga sellest juba allpool.
Värvilisest tulevärgist hoolimata on matt ise kaetud meeldivalt tagasihoidliku hallika ja mesikärjemustrilise materjaliga. Minu silmale tundus see isegi ilus.
Mis puutub suurusesse, siis olen viimasel ajal harjunud suurte laudlina-tüüpi hiiremattidega, ning seega tundus matt keskmisest väiksem. Aga see tunne oli petlik, sest matt oli suurem näiteks minu teisest alumiiniummatist Roccat Alumic’ust.
Positiivse külje pealt võiks veel mainida seda, et matiga kaasas olnud USB-kaabel oli kaetud väärika tekstiilümbrisega, mis näitab, et Speedlink väärtustab oma tooteid ning püüab Enmate’i puhul jätta muljet preemiumtootest.
Kasutamine
Viimasel ajal on minu kätte testimiseks sattunud erakordselt kerged ja kiired Roccati hiired. Speedlink on aga teatavasti Roccati tütarfirma. Kiired ja kerged hiired on just midagi Enmate’ile sobivat, sest kiired hiired saavad kiirel matil tuule tõsiselt tiibadesse.
Samas mõjub kiire matt toniseerivalt ka raskete ja täpsete hiirte kiirusele. Mu vana Roccat Tyon näiteks kepsutas matil rõõmsalt ringi nagu pooleaastane kutsikas.
Igasugustesse värvilistesse valgustesse, olgu siis hiirte, klaviatuuride, kõrvaklappide või hiiremattide juures, suhtun ma kergelt öeldes skeptiliselt. Enamiku ajast nende toodete kasutaja ise kaunist värvilist valgumängu ei näe, kui võibolla klaviatuur välja arvatud.
Seega jääb mängimise ajal Enmate’i valgusmäng ka vaateväljast välja. Küll aga õnnestub mul “imetleda” hiiremati valgusmängu praktiliselt terve öö, sest töölaud asub mul magamistoas ning mati valgustus annab väiksemat sorti öölambi mõõdu vabalt välja. Mingi lõbustusasutuse öölambi, sest valguse intensiivsus ja värvid vahelduvad kogu aeg.
Seega peale esimest ööd tõmbasin ma matilt kaabli tagant ära, et see hommikul jälle tagasi panna. Sest eks väike silmarõõm sellest tuledemängust ikka on.
Nüüd aga laadimisfunktsioonist. Iseenesest ju väga hea mõte – multifunktsionaalne hiirematt, mille abil laadida mängimise / töötamise ajal laual telefoni. Paraku pole Speedlink siin ilmselt mitte kõike päris hästi läbi mõelnud.
Esimene asi on see, et telefon peab matil olema väga konkreetses kohas, et laadimisprotsess üldse algaks. Paraku pole Speedlink seda kohta ära märkinud, ainult mati karbil on skemaatiliselt näidatud telefoni umbkaudne asukoht.
Hoolimata sellest spikrist polnud telefoni täpne positsioneerimine matil kõige kiirem ja mugavam, vaid võttis iga kord omajagu nikerdamist. Ning seejärel pidi olema ettevaatlik, et telefon täpselt samal kohal püsiks. See aga alati ei õnnestunud, sest kui hiire korra käest lasid, siis hiljem kippusid matilt hiire asemel telefoni krabama.
Minuga juhtus see apsakas korduvalt. Hoopis nigelam lugu oli aga laadimise endaga, sest minu iPhone X aku ei kippunud kohe kuidagi täituma, kuigi ekraani ülaservas näitas ikoon, et laadimisprotsess on käimas. Tegelikult aku täituvus isegi kahanes. Võibolla mitte nii kiiresti kui ilma laadimismatita, kuid siiski vähenes.
Ehk oli mul matt vigane või on iPhone X selle mati jaoks liiga suur suutäis? Aga paraku laadimisfunktsioonile ma siin kiitvat hinnangut lihtsalt ei saa anda. Väga loodan, et ehk on lihtsalt tegu esimese vasikaga, mis teatavasti kipubki aia taha minema, ning edaspidi lood laadimisega paranevad.
Kokkuvõtteks
Speedlink Enmate on tõepoolest üks esimesi pääsukesi, mis näitab, kuhu ja kuidas hiiremattide evolutsioon võiks toimuda. Pole ju paha, kui näiteks lisaks telefonile saaks hiirematil laadida juhtmevaba hiirt. Peaegu nagu perpetum mobile ehk igiliikur.
Loodetavasti oli laadimisega probleeme vaid minu kätte sattunud eksemplaril ning ülejäänud mudelitega toimub laadimine sujuvalt.
Sellisel juhul saab kasutaja endale suurepärase kiire ja nägusa hiiremati, pilkupüüdva värvi- ja valgusmängu ning telefonilaadija üsnagi mõistliku hinna eest.
Või siis vähemalt hiiremati, mida ühelgi teisel sõbral-tuttaval veel ei ole. Cool-faktor on teiste nordide ees igatahes garanteeritud.