KOROONANÕU | Jurist selgitab: kui tööd on, ei tohi töötajate palku vähendada

Koroonapandeemiast tingituna tekib ettevõtetel õigus töötajate palka vähendada vaid juhul, kui neile ei ole senises mahus tööd pakkuda – lihtsalt tulude vähenemine põhjusena ei sobi, leiab advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Kristel Tael-Same.

Advokaadi sõnul eeldab töötasu vähendamine eeldab kahe tingimuse samaaegset täitmist: et tööandjal ei ole tööandjast sõltumatutest ettenägematutest majanduslikest asjaoludest (sh koroonaviirus ja selle mõju majandusele) kokkulepitud ulatuses tööd võimalik anda ja kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav.

„Kui siiski kokkulepitud ulatuses tööd anda on, siis töötasu vähendamiseks töölepingu seaduse alusel alust ei ole. Sellisel juhul võib tööandja proovida töötasu vähendamises töötajatega eraldi läbi rääkida ja kokku leppida,“ ütles Tael Same Fortele.

Ta märkis, et kui tööandja on töötaja töötasu alusel vähendanud, siis on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.

Koroonaviiruse levik on pannud töötasu pärast muretsema nii tööandjad kui töötajad. Eesti töölepingu seadus ei näe ette töötajate ajutise koondamise ega sundpuhkusele saatmise võimalust, kuid sätestab piiratud võimalused töötasu vähendamiseks.

Kui töötaja teeb kaugtööd, siis tuleb töötajale maksta ka kokkulepitud tasu, sest töötaja teeb endiselt sama tööd, lihtsalt mitte tööandja asukohas.

Töötaja saatmine tasustamata puhkusele on võimalik ainult poolte kokkuleppel. “Ka tasustatud puhkuse kasutamine puhkuste ajakava välisel ajal saab toimuda üksnes töötaja nõusolekul, sest puhkuste ajakava muutmine eeldab töötaja ja tööandja kokkulepet,” rõhutas advokaadibüroo Hedman Partners advokaat.

Kui töötaja on valmis tööle tulema, aga tööandja ei soovi, et töötajad tööle tuleksid ning pooled ei saa töötingimuste muutmise ja/või puhkuse kasutamise osas kokkuleppele, tuleb töötajale maksta keskmist töötasu.

“Seaduse kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü,” selgitas Tael-Same.

Tööandja peab töötasu vähendamisel arvestama, et:

• enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, kuid töötaja ei pea teist tööd vastu võtma;
• enne töötasu vähendamist peab tööandja informeerima töötajate usaldusisikut või tema puudumisel töötajaid ning konsulteerima nendega töötajate usaldusisiku seaduses sätestatud korras;
• tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette ning usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates tööandja teate saamisest;
• töötasu võib vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära;
• kui töötaja nõustub töötasu vähendamisega, on töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega;
• kui töötaja ei nõustu töötasu vähendamisega, siis on tal õigus tööleping üles öelda, teatades sellest viis tööpäeva ette. Seejuures on töötajal õigus saada hüvitisi sarnaselt koondamisele.

Valitsuse meetmed

Valitsus kiitis heaks 19. märtsil heaks majanduslike meetmete paketi Eesti tööinimeste ja ettevõtete olukorra leevendamiseks seoses COVID-19 viirusega, mille hulka kuulub ka Töötukassa töötasu hüvitis.

Töötukassa hüvitab töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt märkimisväärselt häiritud, 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust, kuid mitte rohkem, kui 1000 eurot. Tööandjal on omakorda kohustus maksta töötajale töötasu vähemalt 150 eurot brutosummana. Töötukassa ja tööandja tasuvad töötasult ja toetuselt kõik tööjõumaksud.

Hüvitise saamiseks peab tööandja vastama vähemalt kahele tingimusele kolmest:

1. tööandja käive peab olema langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kalendrikuu käibega;
2. tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest tööd anda ja tööandja kohaldab töölepingu seaduse § 35 või § 37;
3. tööandja vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% ulatuses või kehtestatud töötasu alammäärani.

Hüvitist saab taotleda alates aprillist, selleks tuleb esitada avaldus Töötukassale iga kalendrikuu kohta eraldi. Töötajal on õigus hüvitist saada kuni kahe kuu eest kolmekuulise (märts-mai 2020) perioodi jooksul. Väljamaksed toimuvad kuni 30. juunini 2020.