Kas sa ei tunne enam hästi lõhnu või maitseid? See võib viidata koroonanakkusele
„Me tahame inimestes teadlikkust tõsta, et see on nakkuse märk ja igaüks, kellel lõhnataju väheneb, peaks ennast teistest isoleerima. See võib viiruse levikut aeglustada ja elusid päästa,” selgitab Briti rinoloogide ühingu (BRS) president prof Claire Hopkins.
Hopkins ja briti nina-, kõrva- ja kurguarste esindava grupi ENT UK president Nirmal Kumar soovitavad kolleegidel taoliste patsientidega tegeledes end hoolikalt kaitsta ja teha urgete endoskoopiaga seonduvaid protseduure vaid äärmisel vajadusel. Viirus paljuneb ju ninas ja kurgus ja nende uurimine võib inimese aevastama või köhima panna.
Hopkins lisab, et kaks kolleegi on juba koroonaviirusega nakatatud ja mõlemad kriitilises seisus – sama raskelt tabas nakkus kolleege varem Hiinas Wuhanis.
Lõhnataju vähenemine olla koroonaviirusega nakatatute hulgas üsna levinud – Lõuna-Koreas esines seda 30 protsendil 2000-st, kellel nakkus avastati. Need patsiendid tõidki peamiselt välja, et nende lõhnataju vähenes vähemalt paari päeva jooksul.
New York Timesis ilmunud artikli järgi on Briti arstide väiteid omalt poolt toetanud mitmed USA, Saksamaa ja Itaalia arstid, aga teadusliku teadmisena see hetkel muidugi kirja ei lähe.
Teemat kommenteerib Mihkel Plaas, arst-õppejõud, TÜ Kliinikumi Kõrvakliiniku juhataja kohusetäitja
Oleme kõnealuste seisukohtade ja leidudega kursis. Tõesti on erinevates riikides raporteeritud, et COVID-19 patsientidel on ühe sümptomina sagedasti anosmiat / hüposmiat (lõhnataju puudumine või langus). Esimest korda raporteerisid seda Saksamaa arstid, nüüd on sarnased tulemused tulnud ka Itaaliast, UK-st jne.
Samas tuleb meeles pidada, et ägedad viraalsed ülemiste hingamisteede haigused (mitte ainult koroonaviirus) ongi ägedalt tekkinud anosmiate kõige sagedasemad põhjused.
Jah, on huvitav, et COVID-19 puhul on nende patsientide osakaal aga väga suur (isegi kuni 50%). Siin võib olla muidugi küsimus ka selles, et sellele sümptomile on nüüd kõrgendatult tähelepanu pööratud ning võib-olla hooajaliste grippide ja muude respiratoorsete viiruste korral jäetakse see sümptom (anosmia) tihti kirja panemata/märkimata.
Euroopa rinoloogia seltsi (ERS) ametlik seisukoht on tõepoolest hetkel järgmine, et ägedalt tekkinud anosmiaga patsiente tuleks kahtlustada COVID-19 osas. Aga see on praegu ainult ERS-i seisukoht. Minu teada ei ole mitte üheski riigis (kindlastoi mitte Eestis või UK-s) anosmiat COVID-19 juhudefinitsiooni lisatud, ehk et praegu ei käsitleta seda kui ühte kõrge riski sümptomit.
Samuti annab ERS soovitused KNK-arstidele, et vältima peaks praegu kõiki endoskoopiaid ja operatsioone. Kuid seoses eriolukorraga on TÜ Kliinikumis ja teistes Eesti haiglates plaaniline töö nagunii alates eelmisest nädalast lõpetatud (ehk ka Tartu Kõrvakliinikus tegeleme praegu vaid vältimatu abi osutamisega, võttes selleks kasutusele kõik vajalikud isikukaitsevahendid töötajate kaitseks).
Ma leian, et väga oluliselt praegu see leid (anosmia seos COVID-19ga) meie olukorda ei muuda. Sotsiaalne isoleeritus on hetkel nagunii nõutud ning loomulikult kehtib see eriti veel juhul, kui mõnel inimesel peaks esinema lõhnatunde kadu koos näiteks nohu või ninakinnisusega.
