Leitud: antikeha, mis blokib inimorganismis uue koroonaviiruse levikut
Leid sündis kahe teadlasterühma ühispingutusena, kes töötavad Erasmuse ülikooli meditsiinikeskuse ja Utrechti ülikooli juures.
Antikeha tõkestab nii SARS-1 kui ka SARS-2 viirustega nakatumist. Uue koroonaviiruse vastase vaktsiini valmimist antikeha leidmine paraku ei kiirenda. Antikehade tootmine on vaktsiini tootmisega võrreldes kiirem, kuid kallim.
Uuringus osalenud rakubioloogia professor Frank Grosveld on leiu üle õnnelik, aga liiga elevile ei lähe. "Ma olen selleks liiga vana, 71, et jalgadega lauale hüpata," muheleb ta Erasmuse ülikooli ajalehele antud intervjuus.
“Antikeha avastasime juba enne praeguse pandeemia algust ja see rist-reageeris mitme eri koroonaviirusega ehk suutis neid eemale hoida. Antikeha takistab viirusel keha nakatamist ja võib aidata ka viirust tuvastada," lisab ta.
Antikeha pole veel inimeste peal testitud ja mainekale teadusajakirjale Nature tutvumiseks saadetud uuring ilmub alles ilmselt praegusest veel kuid hiljem.
Mis edasi saab? "Me püüame hetkel mõnda ravimifirmat kampa saada – lootust hetkel täitsa on –, mis suudaks antikeha suuremas koguses toota. Enne, kui seda turustada saab, peab antikeha põhjaliku testfaasi läbima ja testima peab ka selle võimalikke mürgiseid mõjusid. See protsess juba käib."
Kui haruldane selline leid üldse on? "Nii palju, kui meie teame, on see esimene nakatumist tõkestav antikeha. Ja on korralik tõenäosus, et see jõuab ravimina ka turule. Millegi sellise leidmine on väga haruldane.
Olen oma karjääri jooksul palju tegelenud geenide reguleerimise teemaga: kuidas geenid sisse ja välja lülituvad, mis on meie genoomi ülesehitus. Suutsin õnneks selles vallas rea avastusi teha, mis panid tundma, et asi areneb. Aga tollased uuringud olid kantud puhtalt teaduslikust huvist, antikeha puhul on tähtis selle rakendamine."
Teemat kommenteerib biomeditsiinitehnoloog ja akadeemik Mart Ustav
Viirusnakkuse tulemusena toodetakse nakatunud patsiendi organismis viirusevalke, mis on inimese organismile võõrad.
Inimese immuunsüsteem aktiveerub selliste valkude suhtes ja hakkab tootma antikehi, mis seonduvad kindla viirusvalguga. Osa nendest antikehadest seonduvad viiruse pinnale ja inaktiveerivad viiruse või ei lase sellel seonduda inimese rakkudega ning seetõttu ei saa viirus nendesse siseneda ja hakata neis paljunema.
Diagnostiliselt on võimalik määrata, kas viirust kandnud inimeses on sellised viirust inaktiveerivad antikehad tekkinud ehk sellega saab väita, et need inimesed on kaitstud selle viiruse nakkuse eest. Vaktsiinid tekitavadki just sellise immuunvastuse.
Kaasajal on võimalik viirusnakkusest taastunud inimesest eraldada välja selliste viirust inaktiveerivate antikehade geenid ja neid on võimalik toota suures koguses.
Süstides inimesele sellist antikeha, on võimalik tekitada selles inimeses kaitse viiruse vastu, sest viirus ei saa toimida. Seega see antikeha on sisuliselt viirusvastane ravim.
Selliseid arendusi on tegelikult praegu palju käimas ja taolisi molekule arendatakse suure hooga.
