Solovei leiab, et koroonaviirus muudab maailmas palju, kuid kriis lõpeb kui inimesed väsivad kartmast ning võtavad koroonaviirust, kui uue ning muutunud reaalsuse osa.

-Mis on vandenõuteooria?

Vandenõuteooria on katse näha toimuvate sündmuste taga keerulisemat põhjuse-tagajärje seost. Vandenõu on alati saladus. Reeglina kujutab see endast tervet peadpööritavat või fantastilist skeemi. Selle skeemi võiks kokku võtta nii: „loogika on raudne, aga lähtepunkt idiootne“. Kui te satute vandenõuteooria raamidesse, siis seestpoolt tunduvad need mitte-vasturääkivad, terviklikud ja kavalad. Kuid just see peaks normaalses inimeses tekitama kahtlusi, sest päris elu ei ole kunagi loogiline: seal kus tegutsevad inimesed, on ratsionaalsust vähe.

Konspiroloogia püsib lihtsal psühholoogilisel eeldusel: inimesed ei usu, et sündmused võivad lihtsalt toimuda, et need pole sageli planeeritud ja kannavad endas juhuslikku iseloomu. Eriti, kui jutt käib poliitikast. Keskajal arvati, et kõige taga on jumala tahe, kuid valgustusajal tuli jumala tahte asemele ratsionaalsus ning põhjuse-tagajärje seos, mida väga sageli pole.

Sellist seost ei ole, kuid seda otsitakse väga kangekaelselt ning jumala kohale üritatakse toppida keda iganes. Nõnda tekib usk vabamüürlaste, carbonaride, juutide, pankurite, globaalse eliidi, eurobürokraatia vandenõudesse.

Eestis nähakse mõnikord näiteks mingite asjade taga Kremli vandenõud. Sarnased teooriad aitavad seletada kõike ning teha seda ilma vasturääkivusteta ning loogiliselt. Haridussüsteem toodab selliseid inimesi, kelle arusaamade järgi peab kõik olema loogiline. Kuid loogika on vaid õpikutes. Elu pole ja ei ole kunagi olnud loogiline.

-Miks inimesed usuvad vandenõuteooriaid?

Nõudmine vandenõuteooriate järele kasvab, kui inimkond põrkub millegi ebaharilikuga, mis murrab nende harjumuspärase elukorralduse. Praegune koroonaviiruse pandeemia kujutab endast väga soodsat pinnast erinevatele vandenõuteooriatele. Kui kunagi seletati katkuepideemiaid juutide sepitsuste ning jumala tahtega, siis praegu süüdistatakse ameeriklasi ja hiinlasi.

-Kuidas eristada vandenõuteooriat reaalsest infost?

See pole kerge, kuna mõnel juhul eksisteerivad tõepoolest varjatud mehhanismid. Kuid vandenõuteooria eristub oma mastaapsusega. Ma rõhutaksin, et on olemas konspiroloogiline moment ja konspiroloogia. Konspiroloogiline moment tähendab, et midagi üritatakse seletada mingi ootamatu ja varjatud põhjusega. Nagu praegu koroonaviirusega.

Epideemial võib olla loomulik seletus, kuid võib oletada, et see on kunstlikult loodud. Muide, seda võimalust ei ole teadlased täielikult välistanud. Sellest tulenevalt on koroonaviiruse levikuga seoses algusest peale olnud palju ruumi erinevatele tõlgendustele ja spekulatiivsetele hüpoteesidele. Mingeid fakte pole, on vaid kosnpiroloogiline moment. Isegi targad ja skeptiliselt häälestatud inimesed võivad langeda selle mõju alla.

Konspiroloogia on nende inimeste ala, kes nendest pidevalt mõtlevad ja kes ehitavad skeeme selle kohta kuidas mõjutatakse mingeid suuri ja globaalseid protsesse. Konspiroloogia tähendab alati, et mängus on mingid globaalsed protsessid. Näiteks võib rääkida, et Eesti valitsusele avaldab mõju Putin ja kasutada seda oma poliitilistes huvides. Keegi võib seda uskuda ja keegi mitte, aga poliitiliste eesmärkide saavutamiseks võib selle väitmine olla kasulik. See on konspiroloogiline moment. Kuid kui rääkida, et vabamüürlased mõjutavad 16. sajandist alates läbi oma agentide maailma ajaloo kulgu, siis see on konspiroloogia.

-Aga kes selliseid asju välja mõtlevad?

Vandenõuteooria autoriks võib olla kes iganes. Varem olid nendeks haritud inimesed, intelligents, ülikooliprofessorid. Suvaline professor, eriti need, kes on vastavalt saksa ülikooli traditsioonidele üles kasvatatud, üritab leida mingisugust kõikeseletavat ja mitte-vasturääkivat seletust. Ja siis kaevab ta sügavamale ning sügavamale ja jõuab kavala skeemini. See on minu isiklik tähelepanek, ent füüsikud ja matemaatikud on humanitaaridest sageli vastuvõtlikumad vandenõuteooriatele.

Humanitaarid puutuvad siiski kokku sotsiaalsete ja poliitiliste protsessidega ning näevad nende kaootilisust ja ebaloogilisust. Matemaatikud seda ei usu, sest nende jaoks ei ole kaost olemas. Kui kusagil tekib kaos, siis matemaatik ütleb „see kaos on juhitav“ või „see kaos on kunstlik“.

See oli varem, kuid tänapäeval tegelevad vandenõuteooriate loomisega pigem mitteharitud inimesed. Need on sellised tegelased, kes saavad oma hariduse internetist ja sotsiaalvõrgustikest –mis on tänapäeval väga lihtne - teavad vähe ja mitte midagi mitte kunagi sügavuti õppinud ei ole. Neil tekib kiusatus teha avastusi seal, kus klassikaline teadus hätta jääb.

Konspiroloogia on alati olemas olnud ja jääb meiega. Enesele on vaja aru anda, et selle mõju tugevneb stiihiliste hädade, katastroofide ja ootamatute väljakutsete olukorras.

-Millist rolli mängivad vandenõuteooriate loomisel ja levitamisel psüühikahäiretega inimesed?

Väga suurt ja olulist rolli.

Nad ei ole alati vandenõuteooriate autoriteks, kuid nemad on selleks elemendiks, kes neid edasi annavad. Vandenõuteooriad on kaasahaaravad, kuid haiged inimesed ja ülejäänud maailm võtavad neid erinevalt vastu.

Alternatiivne vaade maailmale haarab psüühiliste häiretega inimesi sageli kaasa. Psühhiaatrid on tähele pannud, et psüühiliste kõrvalekalletega inimesed tunnevad üksteist ära ja neid tõmbab üksteise suunas. Sellisel moel loovad nad väga soodsa pinnase, et vandenõuteooriaid edasi anda ja teisi nendega „nakatada“.

Sellist „viiruslikku“ levikut kohtab vandenõuteooriate puhul sageli: kujutage endale ette, et tasakaalutu psüühikaga inimene on õpetajaks koolis või õppejõuks ülikoolis ning kulutab osa tunnist või loengust oma vaadete levitamiseks. Ülikooli õppejõud on intellektuaal ning kui tal on karismat ning ta on hea oraator, siis tudengid kuulavad teda… ja ühel hetkel saavad kõigest aru! Ka väga tugevad intellektuaalid võivad langeda vandenõuteooriate ohvriks. Olen sellele ise korduvalt olnud tunnistajaks.

Tähtis on märkida, et inimesega, kellel on konspiroloogilised vaated, on võimatu diskuteerida, sest ta asub oma hermeetilise loogika raamides. Selleks, et sellesse loogikasse tungida, peate teie vastu võtma selle eeldused ja kui te seda teete, siis satute te ise keerukate fantaasiate ja peadpööritavate skeemide maailma. Selliseid inimesi pole võimalik ümber veenda, sest nende jaoks on see ususümbol, mitte ratsionaalse analüüsi küsimus.

-Kas vandenõuteooriaid levitatakse ka meelega?

Jah, seda võidakse teha meelega. Mis puudutab kuulsaid teooriaid juutide ja vabamüürlaste vandenõud, siis olid inimesed, kes seda siiralt uskusid ning olid mõjukad inimesed, kes levitasid seda spetsiaalselt propagandistlikes ja omakasupüüdlikes huvides, et fokusseerida tähelepanu teatud gruppidele. Selle eesmärgiks oli esile kutsuda poliitilist dünaamikat. Niisiis on kõigil aegadel olemas ausad, eksiteele viidud inimesed ning kaabakad, kes seda küüniliselt ära kasutavad.

Kui harilikult arutatakse Natsi-Saksamaa ajalugu, siis väga armastatakse peatud müstilistel aspektidel. Tegelikult oli Hitler ratsionaalne inimene, kellel polnud kalduvusi müstikale.

Hitler kirus Himmlerit tema müstika-harrastuste pärast ja armastas selle üle nalja teha. Himmler oli mingites oma tegevuse aspektides väga ratsionaalne inimene, kuid asutas näiteks Ahnenerbe organisatsiooni (toim.-pseudoteaduslik uurimisinstituut, mis uuris germaani rassi traditsioone, ajalugu ja pärandit), mille arhiivi hoitakse muide Moskvas. Aga Hitler müstikat ja okultismi ei uskunud, kuid arvas, et müüt valgest inimesest on kasulik ning rakendas seda propaganda vaatenurgast väga edukalt. Vandenõuteooriad olid talle kasulikud, et öelda, et Saksamaale lõid noa selga juudid ja reeturid.

Vandenõuteooria „noahoobist selga“ on levinud ja mugav, sest reeturite rolli võib valida keda iganes. Näiteks Venemaal on väga populaarne vandenõuteooria, et Venemaa kaotas Esimese maailmasõja kuna Venemaale lõid noa selga bolševikud, keda toetas rahaliselt saksa kindralstaap. Milline imeline kirjanduslik looming! Saksa kindralstaap ei suutnud säilitada stabiilsust omal maal, kuid suutis hävitada stabiilsuse Venemaal! Kuid vandenõuteoreetikuid see ei sega, nemad leiavad seletuse kõigele!

-Praegu levib palju erinevaid vandenõuteooriaid, kas oleksite mõnda neist nõus kommenteerima?

a) „ameeriklased katsetavad igal pool viiruseid ja nende käsutuses on terve bioloogiliste relvade arsenal. Nemad lõid ja päästsid valla COVID-19, et oma konkurente hävitada.“

Jah, see on kõige levinum vandenõuteooria praegusel hetkel. Ja ka hiinlased on sellele üritanud anda sellele jõudu, tehes vastavaid vihjeid. Kuid selle kohta pole mingit tõestust. Isegi kui mingid teadlased astuksid selle toetuseks välja, siis leidub alati selliseid teadlaseid, kelle arvamus on esimeste teadlaste arvamusele vastupidine. Ja siis on jälle küsimus usus. See on väga oluline: kui inimene usub, siis edasi saab alguse protsess, mida psühholoogid nimetavad ratsionaliseerimiseks: selleks, et seletada endal miks ta seda usub, asub inimene enda jaoks ehitama igasuguseid kavalaid skeeme. Aga siin võib fantaasia lennata kuidas tahes: USA-l on kasulik õõnestada Hiina võimsust, et hiljem õõnestada omaenese võimsust! Nonsenss!
Mingil põhjusel ei ole ühelgi vandenõuteoreetikul pähe tulnud, et viirus loodi Iraanis. Seal on tõepoolest tegeldud biorelva väljatöötamisega ja saadud abi Põhja-Korealt. Peale selle tegeleti biorelva arendamisega aktiivselt apartheidi-aegses Lõuna Aafrika Vabariigis. Palun väga, siin on teile veel üks vandenõuteooria: viiruse lõid salajases laboris valged rassistid, et hävitada aasia rassi! Nagu näete on võimalik vandenõuteooriaid ehitada lõputult.
Praeguses situatsioonis on väga tugev konspiroogiline moment: ootamatu väljakutse koroonaviiruse näol, mis tekitab inimestes müstilist hirmu ja inimesed ei tea, mis toimub ning ka ravimit pole. Inimesed ei ole koroonaviirusest lähtuvat hirmu tundma õppinud ja see kutsub esile jõuetuse tunnet. Kuid poole aasta pärast suhtutakse koroonaviirusesse teisiti ning inimesed on õppinud selle ohuga elama. Ma olen kindel, et kui ilmub ravim või vaktsiin, siis hakkavad vandenõuteoreetikud süüdistama ravimitööstust viiruse vallapäästmises. Ning riiki, kus ravi välja töötati.

b) „viirus on kasulik Putinile, et Venemaal inimeste tähelepanu mujale juhtida ja Euroopat hävitada.“

See oleks Putinile kasulik, kui viirus ei oleks nõnda nakkav. Kui viiruse nakkavus oleks madalam, siis võiks loota sellele, et viirus halvab Euroopa, aga Venemaal ei pöörataks viiruse levikule tähelepanu. Muide, linnugripiga nõnda juhtus.
Isegi kui oleks alust arvata, et viiruse taga seisab Putin, siis tagajärjed oleksid ettearvamatud või oleksid hoopis teised kui esialgu arvati. Objektiivselt võttes on koroonaviirus Euroopa halvanud, kuigi ma arvan, et varsti on juba samas olukorras ka Venemaa.

c) „viirus on loodud selleks, et vähendada arenenud maades pensioniealist elanikkonda.“

Jah, see on populaarne vandenõuteooria ning see põhineb koroonaviiruse toime bioloogilisel seaduspäral. Koroonaviirus ohustab tõepoolest ennekõike vanu inimesi. Põhimõtteliselt ei ole selles mitte midagi üllatavat. Kui viirus mõjutab neid, kelle immuunsüsteem on nõrgenenud, siis on muidugi vanemad inimesed ohus, sest vanusega muutub inimese organism haigustele vastuvõtlikumaks. Ja loogiline on, et suremus on suurem seal, kus oodatav keskmine eluiga on kõrgem. Itaalia on eluea pikkuse poolest Euroopas teisel kohal. Vastav on ka sealsete surnute keskmine vanus – kuskil 80 ligi. Venemaa ja tõenäoliselt ka Eesti standardite järgi on need juba väga vanad inimesed! See on paljus itaalia toidu ja kliima teene, kuid hetkel pöördus see Itaalia vastu.

Kuid rääkida, et viirus on loodud vanadest inimestest vabanemiseks on jama! Võimalik on luua kunstlikult viiruseid, kuid neid valikuliselt modifitseerida on võimatu. Ja pealegi kui sa lood viiruse ja lased selle vabadusse, siis sa ei tea kuidas ta ennast üleval peab. Matemaatilised ning bioloogilised mudelid jäävad vaid mudeliteks, sest rolli hakkavad mängima teised tegurid: viirus muteerub, modifitseerub, hakkab millegagi koos hoopis teist mõju avaldama. Nii, et kunstlikult loodud viiruse vallapäästmisel oleksid tagajärjed ettearvamatud.

-Oleme viimastel aastatel peale suuri terroriakte ja katastroofe ikka ja jälle kuulnud fraasi, et „maailm pole enam endine“. Kuidas muutub maailm peale koroonaviirust?

Kui ma olin noorem, siis rääkisin ka ise, et aset on leidnud fundamentaalsed ja pöördumatud muutused. Seda on kerge rääkida kui asud mingis psühholoogilises tipus, mis kutsub esile tugevaid emotsioone – hirmu ja ärevust. Kuid inimestel on huvitav omadus: kohe kui olukord rahuneb või inimesed harjuvad sellega, siis naasevad inimesed oma harjumuspäraste tegevuste juurde. Nagu ütleb minu abikaasa: ükskõik, mida mees ei teeks, kui koju tuleb, heidab ikka diivanile!

On selge, et koroonaviirus toob kaasa mingid muudatused meditsiinikorralduses, rohkem vahendeid eraldatakse epideemiate ennetamisele ning pannakse senisest enam rõhku kaugtööle. Ning võimalik, et paljudel inimestel tekib hirm ühiskondlike ürituste ees. Harjumus eralduda ühiskonnast võib muutuda tavaliseks. Kuid vaevalt, et koroonaviirus muudab inimkonna loomust.

Seoses koroonaviirusega tekivad probleemid Euroopa Liidu funktsioneerimisega: täna teda faktiliselt enam ei olegi, sest Euroopa on taas jagunenud rahvusriikideks. See pole Euroopa Liidu lõpp, kuid see näitab, et temast ei saanud uut tüüpi poliitilist korraldust. Euroopa Liit ei suutnud saavutada piisavat homogeensust, et piire lahti jätta. Sellest kogemusest õpitakse. Maailma trajektoor ei nihku kohe, vaid paljude mõjutuste tagajärjel. Maailm muutub.

Majandus saab koroonaviirusega tugeva hoobi. On selge, et oleme jõudnud ülemaailmsesse majanduslangusse ning see kestab kaua. Venemaa jaoks on see eriti halb, sest naftahinnad on kogu selle aasta jooksul madalad olnud ja tõenäoliselt on seda ka järgmisel aastal. Väljapääs majanduslangusest algab minu arvates alles siis, kui inimesed on väsinud viirust kartmast.

Inimesed saavad hirmust üle ja hakkavad uuesti elama. Inimkond vajab uue reaalsusega kohanemiseks lihtsalt natuke aega. Kuid uus reaalsus on juba saabunud. Inimkond lubas ajutiselt hirmul enda üle võitu saada. Kuid edasiminek on võimalik ainult tingimusel, et inimkond alistab selle hirmu.

Toimetas: Aivar Pau