Eriolukord! Loe, miks see algas ja kuidas toimis esimese Eesti vabariigi ajal
Tallinna Linnamuuseumi relvakogu hoidja Ando Pajus nendib asutuse ajaveebis, et eriolukordi on Eesti Vabariigis kehtinud ennegi. See vältas kogu riigis Vabadussõja ajal, aga Tallinnas jäi tegelikult jõusse kuni 1940. aastani.
Kaitseseisukord, mida tollal nimetati ka sõjaseisukorraks, kuulutati kogu Eesti Vabariigis esmakordselt välja 29. novembril 1918 seoses Vabadussõja algusega.
See nägi muuhulgas ette kodanike põhiõiguste kitsendamist juhul, kui riigivõim nägi selleks vajadust, näiteks vahistamisel ilma kohtu otsuseta.
Pärast Vabadussõja lõppu järk-järgult kaitseseisukord riigis kaotati, ent see jäi kehtima Tallinnas, Narvas, Petseris ning Venemaaga piirnevates (ka Peipsi-äärsetes) valdades, samuti raudteedel.
Kaitseseisukord kehtestati uuesti kogu riigis 1924. aasta mässu ja 1934. aasta riigipöörde järel. See kõik ei muutnud olukorda Tallinnas, kus kaitseseisukord kestis pidevalt kogu esimese Eesti Vabariigi aja, aastani 1940.
Põhimõtteliselt tähendas see, et valitsus võis Tallinnas alati demokraatlikke vabadusi vajadusel piirata vastavalt oma äranägemisele.
2020. aastal kuulutati 12. märtsil eriolukord välja seoses uue koroonaviiruse levikuga. Alates 13. märtsist on ka muuseumid suletud, esialgse plaani järgi kuni 1. maini või kuni eriolukorda muudetakse.
Muuseumist saab aga osa saada ka veebi kaudu. SIIN kogume muuseumi kodulehele erinevaid linke, kus ja mida huvitavat veebis leiab.
