FORTE INTERVJUU | Mart Ustav: need, kes väidavad, et neil on vaktsiin, ei räägi kogu tõtt
Ehkki viimastel nädalatel on mitmelt poolt tulnud optimistlikke uudiseid selle kohta, et koroonaviiruse-vastase vaktsiini välja töötamine on kuude ja nädalate küsimus, siis biomeditsiinitehnoloog, akadeemik Mart Ustav jääb selles osas skeptiliseks ning rõhutab, et vaktsiini toime kontrollimine loomade ning inimeste peal on pikaajaline protsess.
Ustav märgib, et ennekõike tuleb praegu kaitsta vanainimesi, laste ja noorte põhjal, aga tekib tulevikus viirusele resistentne kohort.
-Viimastel nädalatel on tulnud väga vastukäivaid uudiseid. Uurimisrühmad Iisraelis ja Ameerikas on teatanud, et koroonaviiruse-vastase vaktsiini välja töötamine on mõne kuu küsimus, samas kui eksperdid räägivad, et paremal juhul ilmub vaktsiin järgmisel aastal. Keda uskuda- kas vaktsiini välja töötamine on kaugem perspektiiv või lähem tulevik?
Need inimesed, kes väidavad, et neil on vaktsiin valmis, ei räägi kogu tõtt. Neil võib isegi õigus olla, kuid neil puuduvad andmed ja neid andmeid pole võimalik sedavõrd kiiresti saada. Vaktsiin võib olla valmis, kuid puuduvad tõendid, et see pakub kaitset viirusnakkuse eest.
Selleks, et tõendeid saada, on vaja kõige pealt näidata, et loomadel, kellele vaktsiini manustatakse, tekib kaitsev immuunvastus.
Kõigepealt tehakse testid ahvidega ning vastavad COVID-19 mudelid on juba püsti pandud. Tavaliselt alustatakse makaakidest.
Ükskõik, kas see on DNA-vaktsiin või atenueeritud ehk nõrgestatud vaktsiin või subühikulise vaktsiin (võetakse viiruse valk, mille puhul tekib vastus, mis takistab viirusel nakatada) - kõigi nende puhul saadakse esmalt tulemused, mis puudutavad loomade immuunvastust ja kaitsva immuunvastuse teket.
Kui sealt saadakse vajalikud andmed, siis alustatakse inimeste kliiniliste katsetustega piirkonnas, kus viirus intensiivselt levib.
-Selle aja jooksul leiab aset viiruse muteerumine. Kas see ei mõjuta tulemusi?
Ma ei oska öelda kui palju koroonaviirus muteerub ning kui suur mõju on muteerumisel tema omadustele. Koroonaviiruse puhul on tegemist RNA-viirusega ja kuivõrd RNA polümeraasidel puudub proofreading-aktiivsus (toimetuse märkus: proofreading - rakuliste vigade korrigeerimine), siis viiruse mutatsioonid jäävad genoomi sisse. Kuid ega me täpselt ei tea, kui muutlik koroonaviirus on.
-Kas vaktsiin aitaks kõiki vanuserühmi?
Üldiselt küll. Ennekõike peab vaktsiin kaitsma neid, kelle puhul viirus võib muutuda eluohtlikuks. Eelkõige need samad vanainimesed. Koroonaviirus levib praegu sedavõrd efektiivselt, kuna algse nakkuse tulemusena läheb viiruse tiiter ninaneelus tohutult kõrgele.
Saksa teadlased väidavad, et viiruse tiiter on tuhat korda kõrgem kui tavaliselt ja see tuleneb sellest, et inimkond ei ole sellega kunagi varem kokku puutunud.
Sellega seoses puudub ka immunoloogiline võimekus sellega toime tulla. Immuunvastust pole veel tekkinud ning praegu on olukord, kus me piltlikult öeldes suheldes teineteisega tatistame oma kuulajatele viirust näkku, see satub nende ninaneeldu ja seal hakkab viirus lõbusalt levima.
Me teame viiruse leviku kohta veel vähe: vaadake või Saaremaa näidet, mitte keegi polnud justkui haige, aga nüüd on terve Saaremaa kaardi peal punane!
-Kas tavainimeste seas levinud arusaamal, et viirus levides aina nõrgeneb, kui on läbinud rohkem ja rohkem organisme, on mingi alus?
Ei muutu ta midagi nõrgemaks. Lihtsalt tekib inimeste kohort, kes on juba viirust näinud ning kellel on olemas immunoloogilised mälurakud ja nende inimeste hulgas viirus enam ei levi.
Kui vaatate, siis see, mida teevad Ühendkuningriigid ja Rootsi ehk seisavad selle eest, et ära hoida viiruse levimist riskirühma inimeste hulgas, kes surevad viirusnakkuse tõttu, on õige lähenemine.
Kuid noored inimesed ja lapsed põevad koroonaviiruse läbi ilma eriliste kõrvalnähtudeta. Praegu pole teada, et neil mingeid kõrvalnähte esineksid. Tänu neile tekib koroonaviiruse suhtes resistentsete inimeste kohort. See tähendab, et viirus ei levi enam nõnda, nagu see praegu levib. Nagu kulutuli kevadises kulus…
-Hetkel on perearstikeskuste telefonid punased, kuna helistavad noored paanikas emad, kes muretsevad oma väikeste laste pärast, keda viirus tegelikult ei ohusta. Üks tuttav arst kurtis, et pöördutakse ka kohati jaburate küsimustega, näiteks läksid kellelgi lennukis istudes jalad paistes ja inimene on see tõttuveendunud, et ta sai see tõttu reisilt viiruse, aga meie arstid ei tea lihtsalt midagi. Mis on teie mulje kõrvaltvaatajana: kas eesti inimesi on koroonaviiruse leviku ja sümptomi osas adekvaatselt informeeritud?
Statistika näitab, et lastele koroonaviirus eluohtlik ei ole. Tatine nina ei ole laste puhul mingi eriline probleem, see on neil kogu aeg tatine, kui nad lasteaias käivad.
Mina jälgin Delfit ning Postimeest ja ma pole seni eesti meedias kohanud suuri lapsusi. Inimestel soovitaksin ma maha rahuneda – ei ole midagi hullu sellega!
Küsis Taavi Minnik, toimetas: Aivar Pau
