Kõik Eesti õpilased siirduvad homsest koduõppele – kuidas see tehniliselt välja näeb
Üks on kindel - koolides pole alates homsest enam mitte kedagi ning nii õpetajad kui õpilased asuvad omavahel suhtlusesse kodudest - ja nii vähemalt kaheks nädalaks, kui mitte maikuuni. See eeldab muidugi esmajoones seda, et kõigil neil on kodudes olemas vajalik tehnika ja internet.
Eesti haridustehnoloogide liidu (EHTL) juhi Diana Veskimägi sõnul ei tohi interneti puudumine saada kindlasti kaugõppe takistuseks. „Kui kodus puudub internetiühendus, siis kooli saab helistada ikka ja küsida infot - laps saab tööd teha ka paberi ja pliiatsiga, lugeda õpikut ja täita töövihikut,“ rääkis ta.
Väga paljud koolid on tema sõnul tulnud ka vastu ja laenutanud kodudele seadmeid - näiteks arvuteid või tahvelarvuteid. Kui peres on mitu last ning ka lapsevanemad on suunatud kõik kodutööle, siis võib arvutite puudumisest saada üks peamisi takistusi kaugtöö läbiviimisel. Samas, õpiülesanded võib õpetaja küll esitada interneti vahendusel, kuid õppimine saab jätkuvalt toimuda õpikute, töövihikute, töölehtede ja raamatute abil. Korra päevas arvutisse pääseb vast iga laps, olgu või sõprade abil.
Kuidas õppetöö praktiliselt hakkab välja nägema, on kooliti lahendatud kindlasti erinevalt. Osad koolid on säilitanud senise tunniplaani, osad jagavad tähtaegadeks kindlaid kodutöid. Kui virtuaalsed tunnid toimuvad tunniplaani järgi, siis on riik soovitanud, et tuleks koduste ülesannete andmisest loobuda.
Mis puudutab konkreetseid programme, rakendusi ja keskkondi, siis pole Eesti riik haridus- ja teadusministeeriumi näol pidanud vajalikuks üle riigi milleski täpselt kokku leppida ning iga kool peaks ise otsustama, kuidas ja mida ta õppetööks kasutama hakkab.
„Usaldame õpetajaid, kes oskavad kõige paremini valida igale õppetegevusele ja õpilastele parima e-lahenduse,“ kõlab ministeeriumi seisukoht. Küll aga on kokku pandud nimekiri võimalikest keskkondadest ja äppidest, mida koolid kasutama saaksid hakata.
Uurides veebifoorumitest, milliseid keskkondi ja programmi homses enim koolides kasutama hakatakse, siis kõige enam suunab riik kasutama õpikeskkondadest Moodle'it ja Google Classroomi ning nende keskkondade koolitusel algavad järgmisel nädalal.
Viimase puhul on üheks eelduseks, et kõigil õpilastel oleks olemas Gmaili e-posti aadress – ja selle loomiseks läheb vaja lapsevanemate luba. Samas on see üks lihtsamaid õpikeskkondi, kus õpilased saavad esitada kontrollimiseks näiteks ka fotosid oma matemaatikatöödest.
Reaalajas videokonverentside pidamiseks õpilaste ja õpetajate vahel on päris kindlasti asutud kasutama programmi Hangouts Meet, lisaks Skype ja muidugi Messenger. Nende kõigi puhul on olemas äpid nii mobiilidele kui arvutitele ja seega laialt kasutatavad. Jõuliselt on hakatud välja pakkuma ka mängurite suhtluslahendust Discord - keskkond, mida õpetajad saaksid selgeks õppida oma õpilastelt.
Paraku on üsna mitmed rakendused ka sellised, mis on mõeldud vanematele kui 12-aastastele. Koolid on sel juhul küsinud lapsevanematelt selliste programmide kasutamiseks luba. Üheks selliseks näiteks ongi Facebook Messenger.
Tõsine väljakutse saab kindlasti olema kindlasti see, et vestluse liikmetel kõikvõimalikud mikrofonid-kõlarid-kaamerad ka töötaksid.
Sünkroonseks kirjalikuks suhtlemiseks rakendatakse päris palju kindlasti ka lahendust Gmail Chat ning miks mitte ka väga lihtsat koolide jaoks mõeldud vestluskanalit backchannelchat.com/
Ülesannete ja muu info jagamiseks kasutatakse teada-tuntud programme e-kool ja Stuudium. Enam kui kümme Eesti haridustehnoloogia ettevõtet andsid äsja teada, et pakuvad oma lahendusi kriisi ajal koolidele tasuta kasutamiseks.
Mida kõige enam lastevanematelt oodatakse, on see, et lastelt eeldataks ka koduõppel olles tavapärase rutiini säilitamist: õigel ajal üles, hommikusöök, õppetöö, puhkepausid, lõuna. Vastavaid näpunäiteid jagati täna lastevanematele ka videokonverentsi teel:
Innove eripedagoogika peaspetsialist Kristin Veltri sõnul tuleks kodus olevatel lapsevanematel lastega kokku leppida ka ühine aeg õppetööks. Lapsevanematel tuleks tema sõnul uues olukorras kindlasti kontrollida tuleks ülesannete täitmist ja aidata lastel jälgida õppetööks antud juhiseid. Jälgida tuleks kooli kodulehte ja muid kanaleid.
Ühes on pea kõik osapooled kindlad: asjalikke kontrolltöid kaugõppes teha ei saa ning kontrollimine ja hinnete panemine peab leidma uue lahenduse. Spikerdamine on lihtsalt liiga kerge ning tavapärastel hinnetel ei ole mingit mõtet. Uue lahenduse peab leidma muidugi ka nähtus nimega "õpetajate tuba", kus õpetajad tundide vahel auru saaks välja lasta.
Valitsuskabinet on otsustanud, et esmaspäevast, 16. märtsist tuleb sulgeda kõikide üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, noortekeskuste ja huvikoolide hooned õppetööks.
