Lapse kool on nüüd kodus: nõuandeid lapsevanematele “kooli pidamiseks”
Esmaspäevast, 16. märtsist on kõik koolid Eestis suletud ja lapsed määratud distantsõppele, mis tähendab koduses elus tõsiseid ümberkorraldusi ja ennekõike kõva enesedistsipliini harjutamist. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja Innove jagavad lapsevanematele nõuandeid, kuidas uues olukorras toime tulla ja lapsele õppetöös toeks olla.
Eufooria vähemalt kahenädalasest koduõppest kui lisakoolivaheajast sai ruttu mööda: lõpuklasside õppurid on mures eelseisvate eksamite ja sisseastumiskatsete pärast, väiksemad nutavad taga kodust klassiruumi ja ühiseid tegevusi.
Lapsevanemad, kes järgnevatel nädalatel lastega sarnaselt on koju kaugtööle määratud hoiavad kätega peast kinni, kuna ei kujuta ette, mismoodi on võimalik uues olukorras pühendunult tööd teha või õppida.
Niisiis sai meile väga kiiresti selgeks, miks koolis õppimine on hea. Vajalike ümberkorralduste tegemiseks aega napib: esmaspäeva hommikust peavad lapsed istuma koduses koolipingis ja lapsevanem peab töö kõrvalt olema võimeline “kooli pidama”.
Käärime käised üles ja hakkame koduse koolikeskkonna loomisega pihta. Abiks on HITSA, Innove ning aineõpetajate nõuanded, ära saab kasutada ühismeedia potentsiaali. Eriolukorra lõppedes mõtleb tõenäoliselt mõnigi lapsevanem päris oma (huvi)kooli rajamisele. Ning suhted lastega on senisest märksa usalduslikumad.
Valmista kodu distantsõppeks ja -tööks ette
Sel nädalavahetusel tuleb kodus ette võtta suurpuhastus ja läbi mõelda ruumijaotus, et õppiv laps ei “sõidaks sisse” töötavale vanemale ja vastupidi.
Laud, tool, korralik valgus ja vajalikud õpi- või töövahendid tuleb üle vaadata ja valmis panna. Väikeses ruumis kahe ja enama koolilapse töö korraldamine on paras peamurdmisülesanne. Kui võrrandisse lisada kodust töötavad vanemad, on lahenduse leidmine päris keeruline.
Samas, kas ikka on? Klassiruumis ja avatud kontoris oleme ju harjunud keskenduma, end taustamürast välja lülitama, tegema seda, milleks oleme kohale tulnud. Nüüd on kaks päeva aega hakata kodust tööajal mõtlema kui töökohast.
Kuna lastel tuleb tõenäoliselt õpetajaga arvuti vahendusel suhtlemist, võiksid kodukontorisse jäävad vanemad võtta töövahendite nimistusse mürasummutavad kõrvaklapid. Kui ilm vähegi lubab, võib üle interneti koosolekutel osaleda ka värskes õhus jalutades. Tulevadki paremad mõtted. Märkmeid saab teha nutiseadmesse.
Mõelge hästi läbi, mida saate teha oma kontoriprivaatsuse loomiseks ajal, mil lapsed “on koolis” ehk õpivad internetis loengut kuulates või teevad aja peale iseseisvat tööd.
Reeglid, rutiin, lugupidamine
Väikeses ruumis on elutähtis üksteisega arvestamise oskus. Leppige omavahel kokku reeglid, kuidas üksteisele anda vajalik õpi- või tööruum, millal on puhkepausid, söögiajad, millega täidetakse need tunnid kui vanematel on veel tööl, aga lapsed võivad koolipäeva lõppenuks lugeda.
Tehke reeglid, pange need kirja, joonistage või tantsige, et paremini meelde jääks – ja pidage neist kinni! Võite leppida kokku ka selles, millised tagajärjed on reeglite rikkumisel, olgu eksijaks siis suur või väike.
Koolis ja tööl käimine on rutiin ka siis kui seda tehakse kodust. Ärgake hommikul nagu tavaliselt, ärge jääge laisklema ja tehke oma hommikurutiinid: niipea, kui otsustate hommikumantli kasuks, läheb asi lappama ja motivatsioon kaob.
Seega: tööpäev ja koolipäev algavad kindlal kellaajal kindlate rutiinidega. Ütleme et näiteks kell üheksa istuvad suured ja väikesed oma töökohas ja alustavad päeva. Niisama mööda tubasid ei tillerdata. Koolitund kestab 45 minutit ka siis kui õpitakse kodus. Nutiseadmetes niisama ei istu. Punkt.
Lõunatund, kooli- ja tööpäeva lõpp
Edukalt kulgeva lõunatunni eelduseks on lihtsalt valmistatavad road, igavusest külmkapi vahet saalimist ning mõttetut näksimist aitab ohjeldada veejoomine: pange töönurkadesse valmis näiteks sidruniga maitsestatud vesi.
Lõunatunni aeg lepitakse kokku, see tuleb komplikatsioonide vältimiseks ühiselt läbi viia. Eelnevalt tuleb määrata ka “korrapidaja” ehk see, kes katab laua, valmistab söögi ette ja koristab. Suvalisel ajal söömine tekitab kaose ja võtab maha motivatsiooni. Kord majja.
Lastel lõpeb kool enamasti varem kui vanematel töö. Kui võimalik, tuleb sisse seada rutiin, et kohe pärast tunde on aeg teha õuetegevusi. Kel on aed, siis seal saab teha kevadtoimetusi. Kasuks on jalutuskäik pargis või vabaõhusport kui ei puututa kokku teiste inimestega.
Igasugune kaubanduskeskustes vaba aja veetmine ja rohkete sõpradega koos hängimine eriolukorras lubatud ei ole, aga võimalik on sõprade vanematega kokku leppida, et kui ollakse terved, tehakse ühistegevusi – minnakse koos õue jalutama, rattaga sõitma, kehalise kasvatuse ülesandeid harjutama.
Lapsevanemate jaoks saab olema tõsine katsumus iseenda motiveerimine lõpetama tööd kindlal ajal. Laste koduõpe aitab töötegemisele joont konkreetselt alla tõmmata, sest päris kindlasti tuleb neid õppimises aidata. Ja selleks on ka aega vaja.
Kindlasti ei tohi unustada oma vajadusi: puhke- ja uneaega. Kodust töötav lapsevanem ei saa end ribadeks rabada, ta peab oma heaolu eest hoolitsema samamoodi nagu laste eest, sest teda vajatakse elusalt.
15. märtsi veebiseminar lapsevanematele
Lapsevanematel tuleb otsida “kooli pidamiseks” abi ja HITSA seda ka pakub. Pühapäeval, 15. märtsil kell 12 toimubki avalik tasuta veebiseminar “Kuidas last koduõppes toetada”, kus juhendatakse vanemaid uue olukorraga kohanema.
Küsimusi saab ette saata ja seminari ajal saata www.slido.com, vebinari juurdepääsukood on 7989. Kogu vebinari sisu ja koolituse juhendid pannakse esimesel võimalusel üles Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Youtube’i kanalisse.
HITSA täiendab ja süstematiseerib pidevalt koduõpet puudutavat infot. Kasulik on salvestada nende KKK lehekülg ja seda regulaarselt külastada.
Kust saada õppematerjale?
Innove digitaalsete õppekeskkondade ja -materjalide tabeli leiab sellelt lingilt. Infot lisatakse pidevalt ja see ei ole seni süstematiseeritud. Kel on aega, võib silmad üle lasta ja avada huvitavamaid materjale. “Kaasa õppimine” võib sujuvalt üle minna iseõppimiseks, sest põnevat vaatamist ja kuulamist on tonnide kaupa.
E-kool ja Stuudium on lapsevanema sõbrad
Esimene infoallikas õppetööde tegemisel on harjumuspärane e-kooli keskkond: eelseisvad tööd, üles laetud vajalikud materjalid ning suhtlus õpetajatega on käeulatuses.
Ärge kõhelge õpetajatele kirjutamast ja teiste lapsevanematega suhtlemast. Siiski pidage kinni kokku lepitud reeglist, et teilgi on käimas tööpäev ja kooliabiga saab tegeleda siis, kui vanem on “kodus” ehk tööpäeval joon all.
Otsi “kaaskannatajaid”!
Ühismeedias on tekkinud rida virtuaalkogukondi, kus lapsevanemad ja õpetajad ning õppurid saavad üksteisele toeks olla uues olukorras.
Kokkuvõtteks: rutiin, reeglid ja veelkord rutiin
Lapse jaoks on kool rutiin, turvaline keskkond, kus ehitada üles vundamenti eelseisvaks eluks. Klassikaaslased ning armsad õpetajad, tuttavad lõhnad, melu – see on tema taustsüsteem, kus areneda.
Tõenäoliselt seisab suur osa lapsevanematest eelseisvatel nädalatel silmitsi kurbade ja segaduses lastega, kellel on raske end motiveerida, mõista piiranguid ja sedagi, miks lapsevanem ei ole valmis igal ajal õpetajat asendama.
Kaks päeva on aega, et kodune “koolikord” kokku leppida, selgitada lapsele, et armastate teda üle kõige, aga peate tema heaolu nimel ka ise ühes tükis püsima.
Kaasake lapsed kõigisse ümberkorraldustesse, võtke ühiselt aega, mängige keerulisemad kohad isegi läbi. Kuulake veebiseminari ning kutsuge alates keskastmest ka laps seda kuulama.
Pange valmis põnevad õppematerjalid, mida tahate koos uurida. Siis, kui teie tööpäev on lõppenud, kodutööd tehtud ja on aeg lapsega koos õppida.
Kõige tähtsam: hoolige iseendast, andke iseendale “õhku”, isegi nõudke seda kui asi kipub lappama. Nagu öeldud, on kõige parem lapsevanem elus lapsevanem. Veel parem kui rõõmus ja motiveeritud.
Edu meile kõigile! Olgem terved!
