USAs teadlaste hiljutised laboritestid ütlevad, et õhus püsib see elus kuni kolm tundi, näiteks plastik- või roostevabast terasest pinnal kaks-kolm päeva.

Samas ei pruugi see täpselt peegeldada päriselutingimusi. Ja peamine nakatumisviis tundub olevat siiski inimesteste füüsiline kontakt, mida arvati ennegi.

Võrdluseks: varem inimkonda hirmutanud koroonaviiruse tüüp MERS püsib plastikul või roostevabast terasest pinnal elus kuni kaks päeva. Teine sarnane „kollitaja” SARS aga plastikul kuni viis päeva.

Viiruse proovilepanek laboris toimus järgnevalt. Seda piserdati pöörlevasse trumlisse ja mõõdeti, kui kaua see hiljem õhus püsib (kuni kolm tundi). Viirus elas plastikul ja roostevaba terasel edasi kaks-kolm päeva, vasel kuni neli tundi, kartongil kuni ööpäeva.

USAs Chapel Hillis asuva North Carolina ülikooli juures töötav epidemioloog ja nakkushaiguste asjatundja David Weber, kes ise uue uuringu autorite hulka ei kuulu, kommenteerib, et uuring on muidugi tähtis, sest paljastab SARS-COV-2 käitmist.

Samas ei selgu sealt tema sõnul paraku, kui suur tõenäosus on nakatuda tapjaviirusest just õhu või mingite pindade puudutamise teel.

„Need tulemused pole otseselt päriselutingimustele kohaldatavad. Jääb küsimus, kas õhus on piisavalt viirust, et keegi võiks nakatuda 15 jala kauguselt nagu leetrite puhul. Minu jaoks uuring seda ühel või teisel viisil ei kinnita.” (15 jalga = 4,5 meetrit)

Ta lisas, et vabas õhus kipuvad viirused muuhulgas niiskuse või ultraviolettkiirguse tõttu rutem surema kui laboritestis.

Koroonaviiruse elujõulisust testinud uuring jõudis teisipäeval keskkonda MedRxiv, kuhu laaditakse üles teadustöid, mida laiem kolleegidering pole veel hinnata saanud.

Hetkel tasub siis lihtsalt üldisi koroonavastaseid juhtnööre järgida:

* püsi aevastavast või köhivast inimesest eemal

* ära puuduta nägu ja pead

* puhasta nii käsi kui ka pindu, millega käed tavaelus tihti kokku puutuvad (valamud, lülitid, lauad jm).