UUS SEIS | SmartID seljatas MobiilID
Sellised andmed pärinevad riigi autentimisteenusega (TARA) liitunud 88 avaliku sekstori e-teenuse kasutusstatistikast vahemikus oktoober 2019 kuni veebruari lõpp 2020.
Allolevast tabelist ilmneb, et SmartID abil autentisid inimesed end sel ajavahemikul 29,2 protsendil juhtudest ning MobiilID’d kasutati 21,5 protsendi tuvastuste puhul.
Kõige populaarsem oli jätkuvalt ID-kaart 44,7 protsendiga. Pangalinkide abil tuvastati end 4,5 protsendil juhtudest ning välismaiste tuvastusvahendite abil tehti seda vaid 92 juhul kokku 2,3 miljonist tuvastusest.
MobiilID ja SmartID peamine erinevus lõppkasutaja jaoks seisneb selles, et neist esimene on SMS-i ja teine internetipõhine mobiilne tuvastusvahend. Mobiil-ID puhul tuleb veel mobiilioperaatori juurest saada enda telefoni spetsiaalne SIM-kaart ning selle teenuse kasutamine on kuutasupõhine. SmartID on kasutajatel küll tasuta, kuid e-teenuse osutajale läheb see mobiil-ID’ga võrreldes kaks korda kallimaks maksma.
Sarnane on aga see mõlema teenuse loojaks on peamiselt riigi tellimustest toituv ettevõte SK ID Solutions, mille omanikud on Swedbank, Telia ja SEB.
Riigi IT-poliitikat vedav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei soovinud jõuvahekordade muutust mitte kuidagi kommenteerida. „Pigem võiks seda RIA [Riigi Infosüsteemi Amet – toim] kommenteerida,“ arvas ministeeriumi pressiesindaja.
RIA peadirektori asetäitja Margus Arm oligi selgitusteks valmis ning märkis, et mitme autentimislahenduse olemasolu on igati tervitatav, kuna see annab inimestele võimaluse leida endale just kõige sobivam lahendus e-teenuste turvaliseks kasutamiseks ehk autentimiseks.
„See, kas tuvastamine toimub just riigi poolt väljastatudvõi erasektori vahendiga, on teisejärguline. Valiku teevad kasutajad. Ka e-teenuste pakkujad saavad otsustada, millist isikutuvastusvahendit nad toetavad. Smart-ID on nendest kolmest e-teenuse pakkujale kõige kallim,“ tõdes Arm.
ID-kaart on Eesti peamine isikut tõendav dokument, mida omab peaaegu 100 protsenti elanikkonnast. See loob ka eelduse, et igal inimesel on vähemalt teoreetiliselt võimalus e-teenusesse turvaliselt siseneda ning seda kasutada.
Märgus Armi sõnul on riigi eesmärk on pakkuda kahte erinevat elektroonilise identiteedivahendit. Praegu on nendeks ID-kaart ja Mobiil-ID.
Smart-ID kontosid on Eestis ligikaudu 500 000. Mobiil-ID ja Smart-ID katavad kahepeale kokku seega natuke rohkem kui poole elanikkonnast.
„Aga isegi nendest kolmest eID vahendist ei ole küll, ca 5 protsenti päringuid tuleb jätkuvalt pangalingi kaudu ehk on inimesi, kes ei ole leidnud mainitud kolme lahenduse hulgast sobivat ja nad kasutavad muud lahendust,“ märkis Margus Arm.
