Galaxy Z Flipi arvustuse saab tegelikult koostada üheainsa lausega: tüüpiline Samsungi tipptelefon, AGA ei lähe katki, kui keskelt kokku panna.

Või noh, kui veebiallikaid uskuda, siis läheb ka. Mitte ehk kohe, aga varsti. Mõned kurdavad, et juba ühe- või kahepäevase tavakasutuse järel. Loodan, et need on äärmuslikud näited ja enamasti ei vasta tõele.

Igaks juhuks kasutasin ise seadet terve nädala ja kõik toimis. Mõistlik oleks muidugi palju pikemalt testida, vähemalt pool aastat või nii, aga seda võimalust ei antud. Ise ka ei raatsi osta, 1500 eurot on nutitelefoni eest ikka liig mis liig, sosistab talupojamõistuse-kuradike mulle kõrva.

Kui mure koostekvaliteedi püsimise üle kõrvale jätta, siis on Z Flip ikka tore küll. Jäin väga rahule ja võimalusel kasutaksin aina edasi. Püüab pilku nii mis mühiseb. Pole ime, et kahe kokkupandava poolega telefonid (clamshell- ehk merekarbi-kujuks kutsutakse seda) pole näiteks Jaapanis kunagi moest läinudki. Nüüd siis jõudis ka nupufonide ajast ringiga tagasi taas lääne rahvast hullutama.

Ainult üksikud inimesed, kellele näitasin, ei küsinud seda lähivaatluseks enda kätte. Vahest olid tagasihoidlikud ja hoidsid emotsioone vaos. Samas hakkas silma, et enamik ei kiirustanud pooli avama, keerutasid aparaati niisama käes nagu aksessuaari. Igatahes muljet avaldas kõigile. Silm tõesti kohe puhkab peal – vahtisin seda üsna tihti, nagu oma puudrikarpi armunud naine.

Käes on tore hoida küll, aga Z Flipi avamine nõuab harjutamist, eriti ühe käega hoides. Muidu va libedik võib kergesti maha kukkuda. Kokkupandud telefonipoolte avamine nõuab teatud vilumust, mida nädalase kasutamise jooksul veel ei tekkinud. Aga harjutama peab, et kallis seade varsti maha puruks ei lendaks. Mis selle parandamine veel maksta võib!*

Kui aga pooled teineteisest juba eraldatud, on seda isegi mugavam hoida kui paljusid tavakujuga telefone. Väliskülg on ju libe, aga alumine pool jääb kindlalt peopessa. Nüüd siis teamegi, mis on praktiline lahendus probleemile, et uuema aja nutifonid on nii jurakad (ja samas libedad), et nende käeshoidmine aina raskemaks muutub!

Mulle hakkas hirmsasti meeldima hoida pooli teineteisest kuni 90kraadise nurga all, mitte telefon täiesti lahti keerata (mis annaks Z Flipile täiesti tavalise telefoni välimuse). Vaat nii näljased ju siis olemegi nutitelefonide maailmas innovatsiooni järele, et isegi uudne ekraan elevust tekitab.

Tootjate kaitseks tuleb muidugi öelda, et enamik uuendusi, mida nad pakuvad, jääb masside poolt tähelepanuta, hindamata ja isegi märkamata. Kasutaja tahab innovatsiooni enamasti ideeliselt, aga mitte päriselt!

Sellise nurga alt meenutab Z Flip lõbusat minikülmkappi (Tootja foto)

Üht toredat uuendust pakub aparaat küll, mida võiks täitsa kasutada. Pilti saab teha ka siis, kui seade on keskelt kokku pandud. Kaamera käivitamiseks tuleb ruttu kaks korda seadme käivitusnuppu vajutada (kui ei mõika, siis kontrolli, kas võimalus on ikka aktiveeritud: peamenüü / Advanced features / Side key).

Väike lisaekraan kaanel näitab kohe ka seda, kuidas jäädvustus jääks. Miniekraanile vajutamine vahetab poolt, millest pilti teha. Ja kui siis helivaljuse nuppu klõpsata, teebki pildi ära.

Ühe asja poolest erineb Z Flip massist veel, samuti heas mõttes. Sõrmejäljelugeja on selle paremal küljel nagu Sony telefonidel kombeks. Minu arust tunduvalt mugavam kui näpp telefoni hoides selle tahaküljele või ekraanile suruda, eriti ühe käega haarates! Paljud muidugi sõrmejäljest enam ei hooli, näotuvastus on ju lahedam, aga see selleks.

Tehnilisest poolest ka. Ma ei hakka sellest pikalt jahuma, kõik on olemas ja toimib nagu nii kallilt seadmelt oodatagi. Samsungi äsja ilmunud kevadise tipptelefoni S20 tehnilised näitajad on küll vägevamad (selle erivariantidest S20+ ja S20 Ultra rääkimata) – vaata artikli lõpust võrdlustabelit –, aga kokkuvõttes ei kasuta me numbreid, vaid telefoni, ja Z Flip ei vea kuidagi alt. Kaamerakvaliteet sobis mulle ka.

Kui üldse, siis pikaajalise Galaxy Note'ide kasutajana igatsen veidi puutepliiatsit ja Edge'i (võimalust ekraani äärest äpivalik välj viibata). Aga eks inimene harjub kõigega, ka millegi puudumisega.

Küll maksab hoiatada, et kui video pole Z Flipile omase kuvasuhtega (21.9 : 9), mida kasutavad väga vähesed klipid, kui üldse, siis jäävad pildi külgedele paksud mustad raamid. Mind see ei häiri, aga võtke teatavaks.

Android 10 opsüsteem ka kenasti juba sees lippamas ja puha. Raam ekraani ümber on muidugi nähtavalt paksem kui Samsungi viimase aja tippmudelite puhul harjunud, aga see ei sega. Mul on hüpotees, et inimesed hoolivad sellest palju-palju vähem, kui tootjad arvavad.

Tootja foto

Mida teile siis kokku võtta? Z Flip on igati pilkupüüdev ja korralik telefon. Jääb vaid küsimus, et kas tahad kokkupandava ekraani eest 1500 eurot maksta, kui mõne veidi vanema Samsungi tipptelefoni saad juba palju odavamalt.

Näiteks kahe aasta vanune ja igati asjalik Galaxy S9 on hv.ee põhjal Eesti edasimüüjatelt saadaval alates 480 euro eest. Kui raha jätkub, siis on muidugi iga luksus õigustatud. Eestimaalased ostavad üldiselt pigem 300-euroseid telefone, nii et uus omanik saab tõenäoliselt veel kaua Z Flipiga edvistada enne kui see laiemalt kasutusse jõuab.

Arvestades aga veebis levivaid murettekitavaid teateid koostekvaliteedi ja eriti ekraaniga seotud probleemide kohta, lükkaksin ise kokkupandava telefoni ostmise kaugemasse tulevikku. Las keegi päriselt kasutab seda kasvõi pool aastat ja kinnitab, et kõik jääb terveks.

* Kes Z Flipi ostab, saab aastaks tasuta kindlustuse ekraani purunemise, varguse jm puhuks. Hiljem kehtib aga klassikaline tehasegarantii. Samsungi telefonide ametlik parandaja on MTTC telefoniparandus Tallinnas Ülemistel, kes vahetab ka vajadusel Z Flipi ekraani.

ekraanitõmmis