Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) tõmbas elektrisõidukite ostutoetuse I voorule 6. märtsil joone alla. Lähiajal on Eesti teedele lisandumas 232 elektrisõidukit, mis saavad olema tihedas kasutuses, sest abirahaga soetatud e-autode omanikel on kohustus nelja aastaga läbida vähemalt 80 000 km.

Esimese vooru maht ületas algselt planeeritu ligikaudu kahekordselt: kokku 1,16 mln eurot, millest e-autode ostuks anti lõpuks 1,085 mln eurot. Toetati nii M1 kui N1 kategooria sõidukite ostu, valdav osa autodest on siiski M1.

Kogu raha “taotleti kinni” peaaegu korraga, I voor avati 17. jaanuaril kell 9 ja suleti kell 13.00. Sel päeval vajutas “esita taotlus” nuppu 85 taotlejat ning kokku sooviti osta 297 e-autot kogusummas 1,485 miljonit eurot.

I voor ei jää viimaseks, keskkonnaministeeriumi kinnitusel avatakse veel enne suve teine taotlusvoor. Toetussummade kohta info puudub, aga see on väiksem kui I voorus. Taotlusi saavad taas esitada nii ettevõtted kui ka eraisikud.

Esimese taotlusvooru vigadest on õpitud, lubatakse, et taotlemine on uues voorus veelgi lihtsam. Need 30, kes joone alla jäid, peavad II voorus taotluse uuesti esitama koos kõigi nõutud dokumentidega. Huvitav fakt: joone alla jäänutest pool olid eraisikud ja pool ettevõtted (15 ja 15). Ei toetatud 65 elektrisõiduki ostu.

Kas tuleb ka kolmas ja neljas voor, pole teada. Riigi kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleks e-sõidukite eelisseisundi soodustamist jätkata kuni lubatud eesmärk – 50 000 täiselektrilist sõiduvahendit Eesti teedel – on käes.

Mõistlik oleks meetmekava enne uute voorude väljakuulutamist ka üle vaadata ja võibolla vähendada toetuse saajaid, jättes abikõlbulikeks ettevõtjad nagu oli algne plaan ning laiendada toetuse kasutamise võimalusi laadijate rajamise ja võrgustumise hoogustamisega.

Ka riigiasutuste ja avaliku sektori autopargid tervikuna tuleks optimeerida ja elektrifitseerida ning tulevastele riigikogu saadikutele ja ministritele kehtestada nõue kasutada üksnes nullheitega väiketransporti või ühistransporti. See oleks tõsiseltvõetav sõnum kogu ühiskonnale.

Raha elektritranspordi toetustegevusteks tuleb kauplemisest: kasutamata EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikud pannakse oksjonile ja saadav tulu suunatakse kliimaeesmärkide täitmiseks. Kui kaua see pidu kestab ehk meil midagi üle jääb, näitab aeg. Praegu on meile jagatud kvoot suurem, sest alusarvustused pärinevad ajast, mil Eestis oli rohkem tööstust.

Ei ühtegi riigiasutust, see-eest 1 mees ja 60 autot

Vaadates kui loiud on meie riigiasutused ja avalik sektor olnud elektrisõidukite kasutuselevõtul ning kui kergekäeliselt kantakse elektriautode võimekus üldiselt maha ja laiendades seda kõigile e-sõidukitele, võtteks aluseks kiviaegsete i-MiEVide kasutuskogemuse, siis tundub, et olenemata segmendi plahvatuslikust arengust, on e-autod Eestis entukate teema, aga mitte riigi poliitika. Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi.

KIK kõneisik Kati Raudsaar ütleb, et riigiasutused I vooru taotlusi ei esitanud, küll taotlesid toetust kolm riigi osalusega äriühingut. Nendest toetuse saajate hulka mahtusid Eesti Energia AS ja Elektrilevi OÜ.

I voorus said e-sõidukite ostutoetust kokku 40 ettevõtet ja 15 eraisikut. 10 ettevõtet küsisid – ja ka said maksimumi – 15 uut e-sõidukit ühe taotluse kohta ehk 75 000. eurot. Niisiis rohkem kui pool kogu I vooru laiendatud mahust e. 750 000 eurot läks kümnele ettevõttele.

Nende kümne seas on näiteks Eleport, mis arendab Eestis koostöös eri tanklakettidega jõuliselt kiirlaadimisvõrku ning Telia Eesti AS.

Aga nende seas on ka vähemalt 4 sellist, kus juhatuse liige on Enn Laansoo Jr: taotlejad vastavalt Pakri Kivi 2 ja 12 OÜ-d, Pakri Tööstus-ja teaduspark OÜ ja Hooldusjuht OÜ. Kokku 60 elektriautot, toetussummas 300 000 eurot.

Kas kõik need 60 autot hakkavad Elmo Rent värvides sõitma ning kas lisaks neile neljale on toetuse saanute või joone alla jäänute seas veel mõni Enn Laansoo Jr.-ga seotud ettevõte, ei tea, sest toetust mitte saanute nimekiri pole avalik. Igatahes võib Enn Laansoo Jr.-i tituleerida I vooru edukaimaks taotlejaks.

Aga tublisid uuendusmeelseid on teisigi: Haja Autokoolis saab peagi 15 elektriautoga teha õppesõitu ja Tesla Rendist võtta kümmet Model 3-e lühirendile.

Eurostauto hakkab edaspidi pakkuma asendusautode seas ka kümmet Nissan Leafi, Ermo Kontsoni 4 eri ettevõtet on küsinud ja saanud toetuse 8 uue elektriauto soetamiseks, mis edaspidi tõenäoliselt Elektritakso egiidi all kulgevad.

Ettevõte Toidutorn ostis e-kaubiku toiduvedamiseks ning kalli kadunukese urni saab Krematooriumi AS abiga samuti nullheitega kohale veeretada. Ja Luku-Ekspert, Elektrilevi tuline konkurent Elmo-kiirlaadijate riigihankel, on saanud 10 000 eurot toetust kahe elektriauto soetamiseks. Hea algus!

Mida ja miks osteti ja kus need autod sõidavad?

Mitu eraisikust toetuse saajat rõhutasid taotluses, et peavad oluliseks oma pere panust kliimaeesmärkide täitmisesse ning soovivad olla eeskujuks näidates sugulastele ja tuttavatele, et elektriautod sobivad igapäevasteks ja ka pikemateks sõitudeks.

Näiteks sai toetust üks pereisa, kelle laste kool on 22 ja muusikakool 36 kilomeetri kaugusel kodust. Kokku väheneb taotleja hinnangul selle pere fossiilsete kütuste tarbimine 2000-3000 liitri võrra aastas.

Suurem osa taotlejatest märkis projekti piirkonnaks üleriikliku. Katri Raudsaar selgitabki, et taotluses ei küsitud, kus autod täpsemalt sõitma hakkavad, seepärast ei saa ka teha üldistust, kas enamus kilomeetreid sõidetakse linnas või maal.

Toetust saanud mudelite loetelu ja kogused


GPS seadme lubab paigaldada 8 autoomanikku

GPS-seadme paigaldamisega nõustusid üksnes 8 toetuse saajat. Kõik ülejäänud on KIKile kuni 80 000 km täitumseni valmis korra aastas esitama auto läbisõiduinfo ning sõiduki KIKi soovil kahe päeva jooksul ette näitama.

KIK ja CarCops sõlmisid jaanuaris lepingu kuni 400 e-auto varustamiseks GPS seadmega, Kati Raudsaar ütleb, et ei ole mingit seost selle numbri ja toetust saavate e-autode vahel, hanketingimuste koostamisel arvestati võimalusega, et toetusvoore tuleb rohkem kui üks.

Nagu selgub, siis ostutoetuse saajad ei tahagi KIK poolt soovitatud lisaseadet autole peale panna, kuigi see edastaks vaid neid andmeid, mis on aruandluseks vajalikud.

Enamus taotlusi vajas parandamist

Enamus taotlusi vajas mõnda täiendust ja parandust, kuid oli ka väga põhjalikke ja korrektseid taotlusi. “Etteruttavalt saame teise vooru kohta öelda, et saame tehniliselt teha taotlusvormi natuke lihtsamaks ning täiendame ka esimese vooru kogemuse pealt abitekste, et taotlejatel oleks selgem, mida ja kuhu kirjutada,” lubab Kati Raudsaar.