21 aastat tulnukaotsimist on läbi. Puhka rahus, SETI@home!
USAs asuv California ülikool Berkeleys alustas 1999. aastal põnevat projekti, mis laialdaselt tuntust sai.
See on SETI@home, hajusarvutusprojekt ilmaruumist tulnukate leidmiseks. Ehk maavälise intelligentse elu leidmiseks, kui teaduslikumalt öelda.
Hajusarvutusprojekt tähendab teadus- või muud projekti, mille edukaks lõpuleviimiseks on vaja palju andmetöötlust. Aga seda ei paku näiteks superarvutid, vaid tavainimesed oma tavaarvutites. Või muudes sobivates arvutilaadsetes seadmetes nagu mõni moodsam mängukonsool.
Mis täpselt toimub? Inimene paigaldab arvutisse klientrakenduse, paneb selle käima ega pea ise rohkem suurt midagi tegema. Rakendus suhtleb aeg-ajalt serveriga, küsib töötlemiseks andmeid ja saadab tulemused ära. See töötab taustal, n-ö madala prioriteediga ja ei takista põhitööd.
SETI@home käigushoidjad Berkeley SETI-uuringute keskusest teatavad, et projekt jätkub 31. märtsini, aga peale seda uut tööd laiali ei jagata. Neil olla juba piisavalt andmeid, millega edasi tegeleda, et uurimustöö valmis kirjutada.
Kuidas tulnukaid siis otsiti? SETI klientrakendused analüüsisid andmeid Puerto Ricos asuvast Arecibo raadioteleskoobist ja USAs West Virginias asuvast Green Banki teleskoobist, leidmaks huvitavaid raadioülekandeid või anomaaliaid.
Kui inimene tahab, võib ta SETI klientrakendust ka edaspidi töös hoida, aga midagi kasulikku see ei tee – kui projekti käigushoidjatel ei teki soovi veel mingeid andmeid töötlemiseks laiali saata.
Hajusarvutuse-fännidel pole põhjust kurvastada, sarnaseid projekte on maailmas palju, vt kasvõi Berkeley California ülikooli veebilehele.
