Eestis ehitatud seadmed siirduvad tundmatusse süvakosmosesse

Eesti osalusega „Komeedipüüduri“ ehk Comet Interceptor nime kandev ajalooline kosmosemissioon on jõudnud faasi A, mille käigus hakatakse ehitama missiooni riistvara esimesi prototüüpe.

Algmudeli loomist alustavad ka Tartu observatooriumi teadlased, kelle käe all valmib Tartumaal Tõraveres missiooni põhiinstrument OPIC - optiline periskoopkaamera komeetide pildistamiseks.

„Nende esialgsete prototüüpide eesmärk on aru saada, mis on reaalse riistvara valmistamisel oluline, mis jupid sobivad, mida peaks riistvara suutma teha ja milline on tegelik oodatav võimekus,“ sõnas Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia vanemteadur Mihkel Pajusalu.

Seetõttu ei valmistata faas A käigus seadmeid enamasti veel sellistest materjalidest, mis on mõeldud kosmoses kasutamiseks, samuti ei pea prototüübid olema lõpliku kuju ja omadustega. Esimene selline prototüüp, mis on ligilähedaselt lõpliku ülesehituse ja võimekusega, peaks valmima B-faasis.

OPICu taoline mudel on missiooni ajakava järgi valmis ja katsetatud 2022. aasta suvel. Selle prototüübiga peab saama demonstreerida, et instrumendile määratud ülesandeid saab täita.

„Komeedipüüdur“ on Euroopa Kosmoseagentuuri F-klassi ehk kiire missioon, mille eesmärk on esmakordselt inimkonna ajaloos külastada objekti, mis siseneb Päikesesüsteemi sisealadele.

Missioon peaks väljuma aastal 2028.

Teadaolevalt on tegu ka esimese korraga, kui Eestis ehitatud seadmed süvakosmosesse jõuavad, samuti on Eestil esimest korda võimalus ESA suure missiooni kõigis etappides võrdväärse partnerina kaasa lüüa.