Da Vinci unistusest Hitleri päästjani: kuidas sündis helikopter
Juba alates ajast, mil renessansiaja itaalia leiutaja ja meister Leonardo da Vinci mõtles umbes 1485. aastal välja „õhukruvi“ – roost ja nahast valmistatava kopterilaadse sõiduki – oli inimene proovinud konstrueerida lennumasinat, mis suudaks püstloodis õhku tõusta ja õhus ühe koha peal paigal seista, kirjutab ajakiri Imeline Ajalugu.
Kui vennad Orville ja Wilbur Wright sooritasid 1903. aastal Ameerika Ühendriikides Kitty Hawkis esimese lennu mootoriga lennumasinal, andis see unistusele helikopterist uut indu juurde. Üle kogu maailma hakkasid insenerid ja konstruktorid tegema samalaadseid eksperimente.
Mõningast edu saavutati õige varsti. Prantsuse lennukikonstruktor Louis Charles Breguet tõusis 1907. aastal omaloodud kanderootoriga sõidukiga püsloodis 60 sentimeetri kõrgusele õhku. Masin püsis aga õhus stabiilsena ainult tänu asjaolule, et seda hoidsid katselennu ajal köitega kinni neli tugevat meest.
Taani leiutaja Jacob Ellehammer konstrueeris 1912. aastal masina, millele pidid tõstejõu andma kaks vastassuunas pöörlevat plaati. Väidetavalt oli see „õhukruvi“ korduvalt õhku tõusnud, kuid katselennu ajal vajus masin ümber ning purunes tükkideks.
Järgmised aastad helikopteri arendustöösse läbimurret ei toonud. Sel ajal arenes tohutu kiirusega hoopis lennuk. Saksamaal asutas Heinrich Focke koos sõbra Georg Wulfiga 1923. aastal Focke-Wulfi-nimelise lennukitehase. Wulf ja Focke olid Hannoveris koos tudeerinud inseneriteadust.
Focke-Wulf muutus peagi juhtivaks lennukikonstrueerimisbürooks ja valmistas reisilennukeid näiteks Deutsche Luft Hansa AG-le, tänapäeva Lufthansa eelkäijale. Focke unistused olid aga suuremad: ta soovis ehitada helikopteri.
Heinrich Focke asus innukalt ülesande kallale, kuigi ta tööd juhtis peale insenerihuvi ka üks teine asjaolu: nimelt ei tohtinud Focke lennukitehas sõjalennukeid toota. Esimese maailmasõja lõpus koostatud Versailles’ rahulepingu tingimuste kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla sõjalennukeid ega õhuväge.
Helikopter olnuks aga täiesti uudne leiutis ega kuulunuks lepingu piirangute alla. Selle masina müük Saksa armeele võinuks olla eriti tulus.