Kas moodsa maailma "pilve" kolimine osutas keskkonnale karuteene?
Kliimamuutus tekitab inimeste hulgas palju vaidlusi. Lisaks sellele, et paljud kliima soojenemist ei usugi, rääkimata inimkonna tähtsast rollist selle tekkes, käib eri leeride vahel ärapanemine stiilis "aga keskkonda koormavad ka teie eelistused!".
Kuna moodne ühiskond kolib üha rohkem pilve – meie failid ja kasutatav tarkvara asuvad üha rohkem teenusepakkujate serverites, mitte meie seadmetes –, siis on muidugi palju arutatud ka andmekeskuste keskkonnasõbralikkuse üle. Need on need kohad, kus meie kraami ja muidki tähtsaod andmeid hoidvad serverid asuvad.
Andmekeskused on küll digiühiskonnale kasulikud ja vajalikud, aga kulutavad palju elektrienergiat ja kurnavad seega keskkonda. Kuna nende arv ja maht aina kasvavad, siis kas moodsa maailma n-ö pilve kolimine on kliimale karuteene teinud?
Ajakirjas Science avaldatud uurimus annab mõista, et pigem ei. Kuigi maailmse pilvandmetöötluse kogumaht kasvas vahemikus 2010-2018 lausa 600 protsenti, kasvas energiavajadus kõigest 6%.
Kõiki neid pilvi käigushoidvad firmad eesotsas Google'iga on nimelt teinud ka palju selle nimel, et lahendused muutuksid aina tõhusamaks ja "rohelisemaks" ehk keskkonnasõbralikumaks.
Üks väga kasulik lahendus oli väiksemate arvutikeskuste asemel aina suuremate eelistama hakkamine. See võis esmalt ära tasuda jooksvate kulude vähendamisele osas, aga aitas pilvandmetöötluse tublisti tõhusamaks muuta.
Vahemikus 2005-2010 suurenes andmekeskuste energiatarve lausa 56% rohkem kui 2010-2018. See oli periood, kus levinud olid väiksemad arvutipargid, mitte nagu praegu, kus tehnoloogiahiiud Facebookist Amazonini hoiavad käigus tõelisi giganto-keskusi.
Suurfirmad teenivad küll fantastilisena näivates kogustes raha, aga pole siiski huvitatud liigselt kulutama, mis on ajendanud neid tööd tegema andmekeskuste tõhustamise vallas.
Näiteks Google'i koguarvutusvõimsus on praegu seitse korda suurem kui 2015. aastal, aga energiatarve jääb samale tasemele. Seda muuhulgas tänu tehisintellekti arengut toetavatele ja kiirendavatele kiipidele (ingl tensor processing unit, TPU) ning masinõppe abil jahutussüsteemide optimeerimisele. Süsinikujalajälje vähendamiseks või koguni neutraliseerimiseks on kasutusele võetud päikesepaneelid ja roheline energia.
