Arvad, et pingviinid ei lenda? Arva uuesti!

Arvasid, et pingviin ei lenda? Eksisid, ütleb Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi loomaökoloogia professor Raivo Mänd.

Pean vastamist alustama sellega, et pingviin tegelikult lendab ja on selles väga osav, kuid teeb seda vee all. Kui kalad ja veeimetajad kasutavad vee all liikumiseks oma sabaliigutusi või loibadeks moondunud tagajäsemeid, siis pingviin lehvitab vee all tiibu nii nagu õhus lendavad linnud seda teevad.

Ma saan aru, et küsimuse tegelik mõte on see, miks pingviin õhus ei lenda. Siin peitub vastus, selles, et kõike head korraga ei saa. Enamik linde on kohastunud õhus lendamiseks ja see on nende jaoks kõige tähtsam oskus üldse. Evolutsioon on vastavalt õhus lendavaid linde kohandanud. Neil on kerge kehakaal, neil on paraja kuju ja pikkusega tiivad, mis kerget keha õhus hoiavad.

Seevastu pingviinil on kõige olulisemaks ja eluks hädavajalikumaks oskuseks oskus sukelduda, sest oma toidu peab ta hankima ookeani sügavustest. Pingviin on selles erakordselt hea, näiteks ta suudab vajadusel sukelduda poole kilomeetri sügavusele, suudab vee all hinge kinni hoida kuni 20 minutit ning liikuda kiirusega kuni 30 km/h.

Selleks, et seda kõike suuta on evolutsioon pingviinidele vastupidiselt teistele lindudele kujundanud väga raske keha. Isegi pingviinide luud on palju massiivsemad ja raskemad kui tavalistel lindudel, sest see aitab neil veesügavustes paremini püsida. Pingviinide tiivad on taandarenenud lühikesteks tiivaköntideks, mis aitavad vee all paremini manööverdada ja seal saaki püüda. Vaadake, ka hävituslennukite tiivad on lühemad kui tavaliste reisi-ja kaubalennukite tiivad. See on parema manööverdamisvõime jaoks. Pingviinitiivad ei suuda pingviini keha üles õhku vinnata, sest õhkutõusmine on väga energiakulukas ettevõtmine.

Ükski sukeldujalind ei ole väga hea lendaja. Arktikas elavad krüüslid ja tirgud, kes on pingviinide järel teisel kohal, on erakordselt viletsad lendajad – nad suudavad ainult lühikesi, sirgjoonelisi distantse madalal mere kohal lennata. Pingviinid on neist väga palju paremad sukeldujad ja selle hind on see, et pingviinid kaotasid lennuvõime täielikult. Õnneks ei ole neil seda ka väga vaja, sest oma toidu saavad nad ookeanist kätte.

Üldiselt see seaduspärasus, et kõike head korraga ei saa on väga levinud seaduspära nii looduses kui ka inimühiskonnas. Ka kõige parem mitmevõistleja ei ole reeglina spordis ühelgi üksikalal parim. Samuti amfiibauto, mis on mõeldud liikuma nii maapinnal kui ka vees, on kehv nii autona kui ka paadina. Kui kellelgi on vaja milleski olla väga hea, siis ei tasu tal hankida kolm ühes riistapuud. Bioloogiline evolutsioon paistab seda seaduspärasust hästi teadvat pingviinide puhul.

*Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.