Maailmamere tase on kerkimas ning võib teadlaste hinnangul lähima 80 aasta jooksul kerkida paari meetri võrra. See tähendab, et ohtu satuks mitmed tihedalt asustatud rannikualad, Euroopas näiteks London ja Holland, maailmamastaabis New York, Shanghai ja Los Angeles. Mõnede projektsioonide kohaselt tõuseks aastaks 2500 merevee tase aga koguni 10 meetrit (vaata interaktiivset kaarti, kuidas merevee tõus Eestit mõjutaks, SIIT).
Nüüd ongi Hollandi ja Rootsi teadlased välja käinud mõtte rajada Põhjamerre ja La Manche'i väina tammid, mis nende sõnul kaitseks kliimamuutuste eest vähemalt 25 miljonit eurooplast. "Lisaks sellele, et tegemist oleks võimaliku lahendusega, on meie eesmärgiks peamiselt inimeste hoiatamine," kommenteeris oma teadustööd Hollandi kuningliku mereuuringute instituudi teadur Sjoerd Groeskamp.
Groeskamp ja rootslane Joakim Kjellson, kellega ta ühes töötas, hindasid Lõuna-Korea tammiprojektide põhjal, et kokku umbes 650 kilomeetri pikkuste tammide rajamine maksaks hinnanguliselt 250 kuni 500 miljardit eurot. Teadlased rõhutavad, et see oleks väike rahaline panus - kõigest 0,1 protsenti kõikide kaitstud riikide SKT-st tuleva 20 aasta jooksul. Seda eriti, kui võrrelda seda võimalike kahjustuste ja tekkivate kuludega.
Ka tehniliselt ei oleks tammide rajamine midagi võimatut. Groeskamp näitlikustab, et La Manche'i väina maksimaalne sügavus on umbes 100 meetri ligi, Norra ja Šotimaa vahel võib meri olla kuni 321 meetri sügavune. "Hetkel oleme me võimelised ehitama fikseeritud platvorme, mis ulatuvad kuni 500 meetri sügavusele," sõnas Groeskamp.
Samas ollakse nõus, et tammidega oleks ka terve hulk probleeme, näiteks mõju ökosüsteemidele, kalatööstusele ja logistikale. Näiteks ei jõuaks merre enam Atlandi ookeanist pärit toitained ja ajapikku muutuks tammidega piiratud ala ka mageveeliseks ja suure tõenäosusega sureks välja mitmed liigid. Lisaks oleks vaja rajada näiteks pumbasüsteemid, mis aitaks jõgede vett Läänemerest välja toimetada ja mõelda välja lahendusega logistika toimimiseks.
Nagu viidatud, Groeskampi sõnul on aga sellise ekstreemse tammisüsteemi rajamine pigem mõeldud hoiatusena. "Selliste tammide mõjud ja maksumus oleks suured, aga kui me ei tee merevee tõusmise vastu midagi, on kulud lõppkokkuvõttes oluliselt märkimisväärsemad," ütles ta. "Peamiselt on meie projekti eesmärgiks aga näidata, et me peame kliimamuutustega võitlema nüüd ja praegu. Kui me midagi ei tee, võibki sellistest tammidest saada viimane lahendus."
Valminud teadustööd, milles tammide idee välja käiakse, on võimalik uudistada SIIT.
